Vastne pärimuskeskus leidis kodu vanas vallamajas

Läinud laupäeval tähistati Kodavere pärimuskeskuses küünlapäeva. Kõneleb keskuse üks eestvedajatest Ergo-Hart Västrik. Foto: Reet Kruup

Peipsiveer ei tähenda üksnes järveäärsetes ridakülades sibulaid kasvatavaid vanausulisi, ajalooliselt on seal õilmitsenud ka tugev Eesti talupojakultuur. Selle senisest märksa jõulisemaks tutvustamiseks on kunagise Kodavere kihelkonna aladel elavad inimesed kutsunud ellu Kodavere pärimuskeskuse.

Keskuse üks eestvedajatest, mõne aja eest koos abikaasaga Kallaste lähedale Torila külla elama asunud Tartu ülikooli folklorist Ergo-Hart Västrik kõneles, et kohalike seas oli mõte keerelnud juba mõnda aega, kuid konkreetsemaks läks asi mullu augustis, kui Kodavere pärimuskultuuri mõttekojas käidi välja omaette pärimuskeskuse idee.

«Peipsiääre valla arengukavas on rõhutatud, et piirkond on kolme kultuuri – vene vanausuliste, baltisaksa mõisakultuuri ja eesti talupojakultuuri – kokkusaamiskoht, kuid see viimane ehk talupojakultuuri mõõde on olnud seni selgelt tagaplaanil. Pärimuskeskus aitab just sellealast tegevust koondada,» rääkis Västrik.