Raadioajakirjanik Arp Müller: oma isa punkelustiili ma jäljendada ei soovinud

Arp Müllerit kannustab tagant uudishimu inimeste vastu. Seda nii tööl kui ka vabadel hetkedel.

FOTO: ERR/Siim Lõvi

Kui rahvusringhäälingu Vikerraadios kõlab «Reporteritunni» signatuur, on sageli stuudiomikrofoni taga koha sisse võtnud saatejuht Arp Müller (40), keda sageli peetakse ka üheks vilunumaks poliitikaajakirjanikuks. 2000. aastate algul Tartu raadios eetrikarjääri alustanud Müller ise vaidleb sellele vastu.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

«Kui ma peaks saateid tegema ainult poliitikast, oleksin juba ammu ameti maha pannud,» prahvatab ta. Müller on raadiohääl, keda pea kõik eestlased on ilmselt vähemalt korra elus kuulnud. Vestluskaaslaste vastu on Müller alati nõudlik: küsib konkreetselt ja nõuab täpseid vastuseid. Omamoodi perfektsionist ja ehk pedantki – täielik vastand oma isale: luuletajale, muusikule ja elukunstnikule Aleksander Müllerile, kes paraku on nüüdseks meie seast juba lahkunud.

Arp Müller meenutab oma isa meelsasti, ent räägib kirega ka valimisdebattidest, mida ta on raadios vedanud juba kümme aastat.

Tagasi üles