Margus Tsahkna: Tartu areng seisab julge ja pika plaani puudumise taga

Margus Tsahkna

FOTO: Elmo Riig

Raadi on suund, kuhu linnaruumi areng peab olema sihitud. Eesti Rahva Muuseum on selle võti. Kuid kaitseväe paiknemine Raadil pole hea ei linnale ega kaitseväele.

Tartu ambitsioon peaks olema saada Lõuna-Eesti arengumootoriks, kuid see nõuab julget visiooni ja pikka plaani. On selge, et Tartu üksi ei suuda oma eelarvest suuremahulisi investeeringuid teha, kuid seepärast ongi vaja koostööd riigiga.

Eesti Rahva Muuseumi rajamine Tartusse oli hullumeelne ja julge samm, mille üle on minul hea meel. Väidetavalt on tegu suuruselt Euroopa esiviisikusse kuuluva muuseumiga, mille Tartusse ehitamise vastu oli palju argumente. Kõige tõsisem neist see, et ERM ei majanda ennast ise ära ning inimesed maailmas ei leia teda Tartust üles. Öeldi, et targem oleks see muuseumihoone olnud rajada Tallinna. Seda öeldi ka Euroopa Liidu tasemel.

Kuid ei, see muuseum on Tartus. ERM ei ole ainult muuseum. ERM on terve kontseptsioon, mis aitaks Tartu arengut käima tõmmata. ERM on nii mastaapne rajatis, et esitab väljakutse kogu Eestile, kitsamalt Tartu linnale, mida Raadi alaga teha.

ERM on investeering, mis sunnib meid riigi tasemel mugavusalast välja tulema ning mõtlema, kuidas see suurinvesteering käima tõmmata.

Samuti Tartu linnaisad peavad suutma oma mugavusalast välja tulla. Et suur osa Tartu eelarvetuludest laekub avaliku sektori palkadelt, on iseenesest turvaline ja tore, kuid ei tõmba käima linna arengut. Viimasel ajal on järjest populaarsem olla kõige vastu. Kõik, mis on suurem kui hansalaat, tundub ohtlik.

Perekeskus Arena ei ole plekist hoone, vaid ambitsioon ning visioon, kuidas anda Tartu arengule hoogu. Mul on hea meel, et debatt on käima läinud, mille tõenduseks on Enriko Talvistu artikkel Raadi arendamise teemal (TPM 25.1).

ERM on nii mastaapne rajatis, et esitab väljakutse kogu Eestile, kitsamalt Tartu linnale, mida Raadi alaga teha. ERM on investeering, mis sunnib meid riigi tasemel mugavusalast välja tulema ning mõtlema, kuidas see suurinvesteering käima tõmmata.

Endise kaitseministrina võin kinnitada, et kaitsevägi on väga huvitatud regionaalsest arengust ning sisuliselt on tegu ju riigi investeeringutega, millega kaasneb majandustegevus.

Raadi on suund, kuhu linnaruumi areng peab olema sihitud. ERM on selle võti.

Julgustan linnaisasid tegutsema, sest kaitsevägi oli ja on valmis Tartu linnaga koostööd tegema, et Raadi ala linna arengule vabastada.

Ka kaitsevägi on huvitatud pikemaajalisest arengust ning Raadi ei pruugi selleks kaitseväele piisavalt ruumi anda. Talviste väite, et kaitseväge ei tohi Raadilt viia ära sõjalistel põhjustel, võib talle andestada kaitsevaldkonna mitte tundmisega.

Oluline on, et kaitseväel oleks võimalus areneda, et ta oleks meie regioonis ning aitaks rahuajal samuti piirkonna arengule kaasa. Kaitseväe taristu paiknemine Tartu kesklinnas pigem piirab arenguvõimalusi ning sõjaliselt oleks targem, kui kaitseväe taristu asuks linna külje all.

Kaitsevägi oleks rõõmus, kui saaks oma arengu kesklinnast välja Tartu külje alla, kus oleks strateegiliselt ja logistiliselt parem koht.

Kuid linn ei julgenud seda sammu enne valimisi astuda, kuna detailplaneeringu algatamine linna lähedale tähendanuks otsustamist ning keegi võinuks selle vastu olla. Veel ei ole hilja.

Viimasel ajal on järjest populaarsem olla kõige vastu. Kõik, mis on suurem kui hansalaat, tundub ohtlik.

Valimiste eel näeme mitme erakonna lubadusi tõsta pensione ja sotsiaaltoetusi. See, et erakonnad enne valimisi lubavad valijatele palju raha, ei ole kuritegelik käitumine. Vähem tahetakse rääkida aga sellest, kust raha tuleb. Raha ei tule seina seest, vaid meie ettevõtjate ja tööinimeste maksudest. Samast allikast pärineb ka investeeringute raha. Kuid investeeringud on ühekordsed ning peavad pikemas perspektiivis tooma kaasa arengu ning seeläbi parema elukeskkonna ja suuremad eelarvelaekumised.

Kas riigil on investeeringuteks raha? Poliitikat lähedalt näinud inimesena kinnitan, et kui tahe ja hea idee on olemas, leitakse ka raha. Hea näide on Pärnu lennujaama investeering, mille üle on palju vaieldud, kas see on majanduslikult tasuv ots otsaga kokku tulev projekt. Pärnakate tunnustuseks tuleb öelda, et kogukond on algatust tugevalt toetanud, linnavolikogu on otsustanud tagada jooksva rahastuse ning riik tegi otsuse investeerida 20 miljonit eurot.

Pärnu kohalikud ettevõtjad, hotelliomanikud ja linnaisad on seljad kokku pannud ning seda projekti ei vaadata kui lennujaama iseeneses. Kõik töötavad selle investeeringu käimatõmbamise nimel, mis tähendab linna turundamist, lisainvesteeringuid ning pikas plaanis suuremaid eelarvelaekumisi, millega saab toetada oma linna kodanikke.

Teiseks näiteks võib tuua Tallinna Kultuurikatla. Mäletan, kuidas kritiseeriti, et vana tehase varemetesse tehtav investeering ei tule kunagi tagasi. Kuid nüüd on kogu Eesti selle üle uhke, järjekord on ukse taga ning ka Euroopas tuntakse ELi eesistumise kaudu meie omapärast nägu just Kultuurikatla toel. Seal toimus enamik meie eesistumise tippkohtumisi.

Eelmise aasta lõpus jagasid võimuerakonnad poliitilistel eesmärkidel nn katuserahaks 33 miljonit eurot. See raha läks valijate häälte ostmiseks, varjatult ja suletud uste taga näpuotsaga mööda Eestit laiali puistates. Selle asemel võiks tulevikus sellesama raha otsustada läbipaistvalt regionaalseteks investeeringuteks.

Arena ja Euroopa moodsaima perekeskuse kontseptsioon võiks olla üks selliseid, et lükata Tartu areng käima ning aidata siia luua ühte omapärast uusrajatist, mis parandab elukeskkonda.

Seepärast kutsun tartlasi üles julgemalt visioneerima ning ka riigi tasemel investeeringutes valjemal häälel kaasa rääkima. Julgeid algatusi on lihtne põhja lasta, aga mõelge, kui kunagi on perekeskus valmis, on linnaisad esimesed, kes avamispidustustel linti lõikavad.

Margus Tsahkna kandideerib riigikogu valimistel erakonna Eesti 200 nimekirjas.

Tagasi üles