:format(webp)/nginx/o/2019/02/06/11769796t1h2905.jpg)
Lõuna-Eesti regionaalne kriisikomisjon kutsub homme Tartusse Lõuna-Eesti linnade ja valdade kriisikomisjonide esindajad. Päästeameti ja siseministeeriumi spetsialistid selgitavad neile kohalike omavalitsuste kohustusi ja riigi ootusi kriisideks valmistumisel.
2017. aasta suvel kehtima hakanud hädaolukorra seadus paneb omavalitsustele suured ülesanded kriisideks valmistumisel, mis puudutavad eeskätt elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamist, elanike teavitamist, evakuatsiooniks valmistumist ja hädaolukorra lahendamise plaanide koostamist. «Usun, et haldusreformi järel on paljude omavalitsuste haldussuutlikkus kasvanud, nad tulevad oma ülesannetega aina paremini toime ja elanikud võivad hädaolukorras nende abile loota,» selgitas kriisikomisjoni Margo Klaos.
Kriisikomisjonide vahelise koostöö eesmärk on hinnata nii riigi- kui ka kohaliku omavalitsuse ja erasektori asutuste igaühe ja ühist valmisolekut kõikvõimalikeks Lõuna-Eesti hädaolukordadeks.
Elutähtsad teenused, mille toimepidevuse või taastamise eest vastutavad hädaolukorras koostöös ettevõtetega kohalikud omavalitsused on kohalike teede läbitavus, vesi, kanalisatsioon ja küte. Hädaolukorra seadusest tulenevate omavalitsuste hädaolukordadeks valmistumise kohustuste täitmise üle teeb järelevalvet päästeamet.
Eestis on neli regionaalset kriisikomisjoni, kuhu kuuluvad vastava regiooni turvalisuse eest vastutavate riigiasutuste tippjuhid ja -esindajad. Samuti suuremate kohalike omavalitsuste juhid või -esindajad. Kriisikomisjoni juhib vastava regiooni päästekeskuse juht ja tema asendajaks on politseiprefektuuri prefekt.
Kriisikomisjonide peamine ülesanne on koordineerida asutuste koostööd ja tegevust hädaolukordade ennetamisel ja nendeks valmistumisel ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamisel.
/nginx/o/2024/10/18/16427064t1h12ce.png)