Kas ülikooli kantsleri viis ametist liiga avameelne intervjuu?
Meelis Luht: «Eks ta reaktsiooni põhjustas.»

Meelis Luht

FOTO: Margus Ansu

Poolteist nädalat tagasi Tartu Postimehes ilmunud valimisintervjuus tunnistas Meelis Luht, et ei ole pärast eelmise rektori Volli Kalmu ootamatut surma tundnud end Tartu ülikooli kantsleri positsioonis hästi. Samas kinnitas ta toona, et ei kavatse oma põhitöös järeleandmisi teha, ega andnud kuidagi mõista, et kipuks lähipäevil vabatahtlikult ametist loobuma.

Ometi teatas ülikool täna, et Luht on rektor Toomas Asseriga sõlminud kokkuleppe, et 3. märts jääb tema viimaseks tööpäevaks. Kas avameelne sõnavõtt leheveergudel võis sellist asjade käiku kiirendada? Kas teised ülikooli juhid eesotsas rektoriga võisid sellist juttu käsitleda usalduse kuritarvitamisena ning leidsid, et see ei saa jääda reaktsioonita?

Intervjuus öeldu põhjustas reaktsiooni

Luht avaldas veendumust, et intervjuus öeldu mängis edasistes arengutes olulist rolli. «Eks ta reaktsiooni põhjustas,» sõnas ta. Samas ei soovinud kantsler täpsemalt kommenteerida, kas otsene initsiatiiv töösuhte lõpetamiseks tuli temalt või rektor Asserilt. «Ülikool otsustas, et nii on parem. Minul pole põhjust midagi kahetseda.»

Nii nagu jaanuarikuises intervjuus, rõhutas Luht ka nüüd, et tema huvi on rakendada oma haridusalaseid teadmisi edaspidi kusagil mujal ja esmajoones proovib ta pääseda Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ridades riigikokku. «Liigun edasi. Tahan kasutada oma kogemusi, mis puudutavad haridust lasteaedadest kõrgkoolideni välja ning on hea, kui keegi ei saa öelda, et ma seejuures kalastan Tartu ülikooli kõrvalt.»

Rektor Toomas Asser

FOTO: Margus Ansu

Rektor Toomas Asser rõhutas äsjast otsust kommenteerides korduvalt, et see sündis kokkuleppena. Ta ei laskunud arutellu selle üle, kes viimastes tõsistes jutuajamistes initsiatiivi hoidis. Küll aga märkis ta, et Tartu Postimehe intervjuud ei maksa käsitleda peamise ajendina.

«Siin pole midagi üllatavat. Oleme kantsleri vastutusala puudutavaid asju korduvalt arutanud, tal ei ole olnud mulle etteheiteid ja meie suhe on olnud kõigiti töine. Pigem peame rääkima tema siirast soovist end laiemalt rakendada, mis on olnud Luhti enda algatus. Pole põhjust takerduda konkreetsesse intervjuusse või tööalastesse tegevustesse,» ütles rektor.

Pole etteheiteid

Asseril ei ole enda sõnul Luhtile kui kantslerile ühtegi etteheidet. Seejuures tõstis ta eraldi esile Delta õppehoone ehituse, mille puhul tärkas hiljuti oht, et ülikool jääb ilma 3,75 miljoni euro suurusest toetusest. Luhti pole Asseri hinnangul põhjust selles olukorras vastutavaks teha.

Muu hulgas rääkis Asser, et Luhti lahkumine järgmise kuu algul ei olnud kummagi poole tingimus, sellise järelduseni jõuti arutelu vaimus. «Ilmselt olnuks võimalik ka see, et ta oleks siia pikemaks jäänud. Aga ta avaldas soovi töösuhe lõpetada ja mina aktsepteerin seda,» lausus ta.

Napilt poolteist aastat tagasi ülikooli kantsleriks asunud Meelis Luht kandideerib riigikokku sotsiaaldemokraatide Tartu nimekirja neljanda numbrina. Partei liikmeks ei ole ta seni astunud.

Varem on Luht töötanud ajalehes Postimees majandusajakirjanikuna ning tegutsenud Bigbanki grupi juhtkonnas. Ka on ta olnud Eesti Meedia grupi juhatuse liige ja finantsdirektor ning kuulunud mitme meediaorganisatsiooni nõukokku Eestis, Lätis ja Leedus.

Tänavu 25. jaanuaril ilmus Tartu Postimehes eelseisvaid valimisi silmas pidav usutlus Meelis Luhtiga. Selles väljendas ta avameelselt, et ei tunne end pärast eelmise rektori Volli Kalmu surma ülikooli kantsleri ametis hästi ning otsib uusi väljakutseid. Samas kinnitas ta, et ei tee kantsleri töös mingeid järeleandmisi.

Väljavõte usutlusest:

Rannar Raba: Meelis Luht, te saite kantsleriks vähem kui poolteist aastat tagasi. See peaks olema prestiižne ja väljakutseist pakatav koht. Seepärast tundub teie pürgimine riigikokku üllatav. Miks te seda teete?

Meelis Luht: Olen suurema osa elust töötanud meediaga seotud ettevõtetes ja seetõttu on ühiskondlik elu – see, mis toimub riigis ja maailmas laiemalt – mulle alati korda läinud. Olen ülikoolist saati kuulunud niinimetatud aktiivi sekka.

Pealegi kandideerisin kantsleriks siis, kui rektor oli veel Volli Kalm, ja me leppisime temaga kokku ka esialgsed plaanid. Ühtlasi hindasin toona, nagu selliste elumuudatuse puhul ikka, kuivõrd ma meeskonda sobin. Kui Kalm ootamatult meie seast lahkus, tekkis minussegi tühi koht, mis on osaliselt siiani täitmata. Situatsioon ei saa paratamatult olla enam samasugune kui siis, mil me esimesi kokkuleppeid tegime.

Rannar Raba: Teisisõnu, te väidate, et ei saa praegu kantslerina teha päris seda, milles Volli Kalmuga kokku leppisite.

Meelis Luht: Võib ka nii öelda. Meil oli plaan kogu ülikooli struktuuri vaadata ühe tervikuna ja võidelda selle eest, et meil oleks ühtne ülikool, mitte neli väikest ülikooli ehk neli valdkonda koos keeruka tugistruktuuriga. Lisaks muudab olukorra keeruliseks see, kui sul on ühe aasta jooksul kolm ülemust. Kõik pole laabunud plaanitult.

Ühtlasi ei saa mööda vaadata tõsiasjast, et kantsler on ülikoolis rohkem administraator. Ta ei tegele kuigi palju maailmavaateliste või poliitiliste otsustega, tema asi on vaadata pigem seda, et tuled põleks ja arvutid töötaks. Mulle seevastu lähevad haridusküsimused väga korda: olen olnud pea kümme aastat Miina Härma gümnaasiumi hoolekogus, viimases otsas ka selle esimees ning palju kokku puutunud teistegi koolidega.

Rannar Raba: Täpsustame. Kas saan õigesti aru, et te väga ei tahagi enam kantsler olla?

Meelis Luht: Ehkki diplomi järgi on mul kitsam eriala (turundus ja kaubandus – RR), olen ettevalmistuselt siiski pigem majandusteadlane. Kui ma Saksamaal õppisin, olid minu teemad seotud rahva- ja riigimajandusega. Seepärast, jah, tunnen, et saaksin oma teadmisi paremini rakendada, kui mul oleks teistsugune positsioon.

Aga praegu on mul tööleping ülikooliga ja oma töös ma kandideerimise tõttu mingeid järeleandmisi ei tee. Kui osutun valituks, lähen riigikokku.

Tagasi üles