Meelis Luht lahkub Tartu ülikooli kantsleri ametist
6. veebruar 2019, 11:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu ülikooli kantsler Meelis Luht sõlmis rektor Toomas Asseriga kokkuleppe, et lahkub riigikogu valimiste järel kantsleri ametikohalt. Luht pürib parlamenti Tartu linnas sotsiaaldemokraatide nimekirjas.
«Olen kogu elu olnud ühiskondlikult aktiivne ning tunnen jõudu ja tahtmist esindada tartlaste ja ülikooli huve riigikogus,» selgitas Luht ametist lahkumise põhjuseid. «Ülikoolis on hulk tarku ja häid inimesi, kellelt olen palju õppinud, ning ma võtan kogu selle teadmise endaga kaasa. Kuulan hea meelega kõikide ettepanekuid, kuidas ülikooli elu riigi tasandil paremaks muuta.»
Meelis Luht asus kantsleri ametisse napilt poolteist aastat tagasi, 2017. aasta augustis. Oma ametiaja jooksul panustas ta suuresti ülikooli raamatukogu remondi lõpuleviimisse, Ujula tänava õppe- ja spordihoone valmimisse ning Delta keskuse ehituse alustamisse. Rektor Toomas Asseri sõnul väärib Luht selle töö eest tänu ja tunnustust.
Luht viibib 14.–24. veebruaril korralisel puhkusel. Ülikoolis saab tema viimane tööpäev olema 3. märts ehk riigikogu valimiste päev.
Ülikool kuulutab uue kantsleri leidmiseks välja konkursi. Selle tulemuste selgumiseni täidab kantsleri kohuseid haldus- ja majandustegevuse nõunik Kstina Vallimäe.
Tartu Ülikooli kantsler korraldab hankeosakonna, infotehnoloogia osakonna, kantselei, kinnisvaraosakonna, personaliosakonna ning turundus- ja kommunikatsiooniosakonna tööd. Lisaks vastutab ta akadeemilise spordiklubi, üliõpilasküla ja üliõpilasmaja töö eest.
Tänavu 25. jaanuaril ilmus Rannar Raba sulest Tartu Postimehes eelseisvaid valimis silmas pidav usutlus Meelis Luhtiga. Selles väljendas ta avameelselt, et ei tunne end pärast eelmise rektori Volli Kalmu surma ülikooli kantsleri ametis hästi ning otsib uusi väljakutseid. Samas kinnitas ta, et ei tee kantsleri töös mingeid järeleandmisi.
Väljavõte usutlusest:
Rannar Raba: Meelis Luht, te saite kantsleriks vähem kui poolteist aastat tagasi. See peaks olema prestiižne ja väljakutseist pakatav koht. Seepärast tundub teie pürgimine riigikokku üllatav. Miks te seda teete?
Meelis Luht: Olen suurema osa elust töötanud meediaga seotud ettevõtetes ja seetõttu on ühiskondlik elu – see, mis toimub riigis ja maailmas laiemalt – mulle alati korda läinud. Olen ülikoolist saati kuulunud niinimetatud aktiivi sekka.
Pealegi kandideerisin kantsleriks siis, kui rektor oli veel Volli Kalm, ja me leppisime temaga kokku ka esialgsed plaanid. Ühtlasi hindasin toona, nagu selliste elumuudatuse puhul ikka, kuivõrd ma meeskonda sobin. Kui Kalm ootamatult meie seast lahkus, tekkis minussegi tühi koht, mis on osaliselt siiani täitmata. Situatsioon ei saa paratamatult olla enam samasugune kui siis, mil me esimesi kokkuleppeid tegime.
Rannar Raba: Teisisõnu, te väidate, et ei saa praegu kantslerina teha päris seda, milles Volli Kalmuga kokku leppisite.
Meelis Luht: Võib ka nii öelda. Meil oli plaan kogu ülikooli struktuuri vaadata ühe tervikuna ja võidelda selle eest, et meil oleks ühtne ülikool, mitte neli väikest ülikooli ehk neli valdkonda koos keeruka tugistruktuuriga. Lisaks muudab olukorra keeruliseks see, kui sul on ühe aasta jooksul kolm ülemust. Kõik pole laabunud plaanitult.
Ühtlasi ei saa mööda vaadata tõsiasjast, et kantsler on ülikoolis rohkem administraator. Ta ei tegele kuigi palju maailmavaateliste või poliitiliste otsustega, tema asi on vaadata pigem seda, et tuled põleks ja arvutid töötaks. Mulle seevastu lähevad haridusküsimused väga korda: olen olnud pea kümme aastat Miina Härma gümnaasiumi hoolekogus, viimases otsas ka selle esimees ning palju kokku puutunud teistegi koolidega.
Rannar Raba: Täpsustame. Kas saan õigesti aru, et te väga ei tahagi enam kantsler olla?
Meelis Luht: Ehkki diplomi järgi on mul kitsam eriala (turundus ja kaubandus – RR), olen ettevalmistuselt siiski pigem majandusteadlane. Kui ma Saksamaal õppisin, olid minu teemad seotud rahva- ja riigimajandusega. Seepärast, jah, tunnen, et saaksin oma teadmisi paremini rakendada, kui mul oleks teistsugune positsioon.
Aga praegu on mul tööleping ülikooliga ja oma töös ma kandideerimise tõttu mingeid järeleandmisi ei tee. Kui osutun valituks, lähen riigikokku.