Katustel varitseva jäise ohu eest hoiatavad kaikad takistavad liikumist

Kalevi tänaval olid eile lauajupid hoiatuseks, et katuselt varitseb oht. Kristjan Teedema Foto: Kristjan Teedema

Tartu volikogu pidas äsja pika arutelu selle üle, kuidas saaks linnas kergemini liikuda, muu hulgas ka lapsevankrite ja ratastooliga. Nüüd on talvega kimpus majaomanikud asunud katusel varitseva lume ja jää eest hoiatamiseks tänavatele panema kaikaid, millest möödumiseks on mõnes paigas ruumi õige napilt.

«See ei ole piisav ega lahenda olukorda, seda ei tohiks olla,» ütles Tartu linna menetlusteenistuse juhtivmenetleja Ülle Neeme. «Tuleb ikkagi tõstuk tellida, kuigi on selge, et omanikule kaasneb sellega arvestatav väljaminek. Kui aga juhtub traagiline õnnetus, ei korva seda miski.»

Mõlgitud autod

Politsei Tartu linna piirkonna vanem Siim Linnard edastas pressiesindaja vahendusel, et sellel talvel on tulnud paar teadet, et katuselt langenud lumi on autot sel määral kahjustanud, et vaja on läinud kindlustuse abi. Politsei on juba eelmise aasta lõpus juhtinud omanike tähelepanu sellele, et katustel on varisemisohtlik lumi.

Heakorraeeskiri näeb ette, et varisemisohtlik lumi ja jää tuleb katuselt eemaldada, kuid ametnikud ei ole trahve välja kirjutanud, kui see kohustust on täitmata, sest eesmärk on Neeme sõnul oht kõrvaldada, mitte kedagi karistada. «Me aktsepteerime seda, et ohuala on märgitud, aga esimesel võimalusel tuleb tellida tõstuk või kasutada muid meetmeid,» ütles Neeme.

Katustele kuhjunud varisemisohtlikule lumele või jääpurikatele on menetlusteenistus jaanuari jooksul juhtinud 67 hoone omaniku tähelepanu.

«Sõidan just ringi, olukord on päris halb. Täna olen juba mõne teate saatnud ja kui kontoris tagasi, saadan järgmised. Probleeme on, eks neid ole igal pool, kus majad tänava ääres,» rääkis Neeme. «Raske on, pole ammu olnud nii lumerohket talve. Ilm on muutlik, kord sulatab, kord külmetab. Omanikel on keeruline.»

Keeruline on olukord ka põhjusel, et mitmed ettevõtted, kes varem on katustelt lund koristanud, seda tööjõunappusele viidates enam ei tee. Igal juhul on aga tegu arvestatava kuluga, kui maksta tuleb nii tõstuki kui ka tööjõu eest.

OÜ Asum omanik Rainer Laas ütles, et hind sõltub töö mahust, aga paarsada eurot läheb tõstukit kasutades kindlasti.

Katustele kuhjunud varisemisohtlikule lumele või jääpurikatele on menetlusteenistus jaanuari jooksul juhtinud 67 hoone omaniku tähelepanu.

Rege rauta suvel

Tartu linnaarhitekti Tõnis Arjuse sõnul on mõned ehituslikud võtted, mis võiksid aidata majaomanikel elu talvel lihtsamaks teha, sest kui purikad miinuskraadide korral tekivad, on enamasti põhjus soojalekkes.

«Näiteks kui katusealune on välja ehitatud, aga mitte väga hästi soojustatud, või ka olukorras, kus katusealune on välja ehitamata ja soe levib katuse alt välja,» selgitas Arjus. «Igal juhul oleks hea ka nendel, kes ei võta otseselt ette katusealuse väljaehitamist, võtta plaani katusealuse ehk pööningu põranda lisasoojustamine. Sellega saab kaks asja: hoida kokku kütmiselt ja hoida ära purikad. Kui katusealused välja ehitatakse, pannakse katusetarinditesse ka korralik ports soojustust ja olukord läheb paremaks.» Lisaks soovitas ta katusekatte uuendamisel mõelda lumetõketele.

Kui Ülle Neeme osutas, et variseva lume probleem on sagedasem libedate plekk-katuste ja väiksem kivikatuste puhul, siis Arjus ütles, et see on nii ja naa ning õiget vastust selle valiku kohta polegi.

«Kui on libe materjal, siis lendab ka kerge lumi järgmise tuuleiiliga ära ega hakka kuhja üles ehitama. Kui aga üles ehitama hakkab, kukub see alla, kui on saavutanud teatatud raskuse, ports on suurem ja ohtlikum,» ütles Arjus.

Menetlusteenistus on juhtinud jaanuaris 150 korral kinnistute omanike tähelepanu puudustele kõnnitee hoolduses: kas oli siis lumi koristamata või tänav libe.

Neeme sõnul on kõnniteede hooldamisega Tartus olnud pigem hästi, kuigi on raske, sest lund tuleb juurde kohati üle päeva.

«Eks muidugi on neid, kes hooldavad hästi, ja mõned natuke vähem hästi, aga üldiselt on hästi,» leidis ta.