Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/06/21/5533575t1h2d4e.jpg)
Täna keskpäeval võtsid Peipsi järve peal Kolkja külas mõõtu tõukekelkudega kohalikud ja külalised, kelle eesmärk oli märjal jääl võimalikult kiiresti libiseda. Kolkja Kelgu ühisstarti kogunes ligi 100 inimest.
«Me tulime siia pulli tegema,» põrutas erkrohelises parukas Tiia Kiusalaas, kes oli kelguvõistlusele kaasa meelitanud ka oma sõbranna Eveli Lume. Kiusalaas võttis kelguvõistlusest osa juba kolmandat korda, Lumi pani oma võimed proovile alles esimest korda. Mõlemad olid selga ajanud värvilised riided, et rajal sedasi kaasvõistlejate meelt lahutada. Kui üldstardi sõitjad pidid läbima ligi 800 meetrit, siis tillusõidu võistlejd ehk alla 7-aastased pidid kelguga finišisse jõudma 150-meetriselt rajalt.
Värvikirevad osavõtjad
Sarnaselt Kiusalaasile ja Lumele jäi teiste võistlejate seas eriti silma rahvariideseelikutes Õru tantsurühm Murueide Tütred. Rühmavanem Kaja Papagoi ütles, et pakkus ühise sportimise rühmale välja ning kõik võtsid vedu ja tulidki Valgamaalt Peipsi jääle võistlema. Ka nemad olid võistlusel esimest korda, kuid plaanisid juba ka uuel aastal tulla. «Läheb, kuidas läheb. Peaasi, et saame raja sõidetud,» teatas Papagoi. Pärast võistlust esinesid Murueide Tütred veel tantsukavaga.
Mittetulundusühingu Piiri Peal juhataja Kairi Güsson, kes aitas võistlust korraldada, nentis enne starti, et kelgud ja numbritega rinnasildid on otsas. «Nii on tõesti viimastel aastatel juhtunud, kuna üritus muutub üha menukamaks. Esimesel Kolkja Kelgul aastal 2010 oli umbes poolsada osalist, nüüd juba tublilt üle saja,» märkis ta. Güsson lisas, et huvi on nii noorte kui ka vanade seas. «Mullu sõitis raja läbi ka üks 80-aastane. Nad küll võivad öelda, et ei jaksa sõita, aga siis lõpetavad ikka esimeste seas,» lausus ta. Lisaks sellele on üha rohkem huvilisi üle terve Eesti. «Varem oligi see meie inimeste korraldatud üritus ja osa võtsid pigem kohalikud. Õnneks on sõna kelguvõistlusest juba kaugemale levinud.»
Vesine ilm
Kuigi need, kes unustasid end eelregistreerida, ei saanud numbriga rinnasilti, leiti neile kelgud, millega rajale minna ja ikkagi lõbutseda. Enne võistlust aitas rahvatantsurühm Tantsumõmmid inimestel keha soojaks saada, et keegi endale rajal viga ei teeks. Kuna ilm oli kiskunud sulale, oli jää peal õhuke veekiht, mis sõitu küll pisut takistas. Korraldajate väitel oleks paar miinuskraadi loonud ideaalse kelguilma.
Koos perega võistlema tulnud Marek Mõttus nentis, et oleks võinud teised jalanõud võistlusele jalga panna. «Ei osanud arvata, et vesisel jääl on nii raske hoogu lükata,» märkis ta. Et Mõttuste perekond tuli samamoodi paljude teistega siiski pühapäeva nautima, mitte esikohta jahtima, hindasid nad võistluse kordaläinuks.