Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2016/11/28/6124371t1h5bb0.jpg)
/nginx/o/2019/01/31/11755584t1h8dd7.jpg)
Tartu ülikooli hematoloogia-onkoloogia professor Hele Everaus on pika ja särava karjääri jooksul andnud Eesti meditsiini arengusse mõõtmatu panuse. 1993. aastal tegi professor Hele Everaus esimese vereloome tüvirakkude ehk luuüdi siirdamise Eestis. Seda polnud toona tehtud kogu Baltikumis. Ta alustas nullist. Ja ta on selle üle uhke. Kuid see pole sugugi kõik.
Tema raske pilk on näinud paljut. Ometi õhkub temast rahu. Lootust. Teadmist, et kõik saab korda. Ta on selline arst, kelleks ta lootis saada.
Doktor Hele Everaus, olete jätnud oma jälje väga paljude inimeste eludesse. Üks neist on teleajakirjanik Vahur Kersna. Viis aastat tagasi ilmus raamat tema võitlusest vähiga. Esimene lause selles raamatus sisaldab teie nime. Kas mäletate, kuidas see lause kõlas?
Ei mäleta.
See kõlas nõnda: «Mida kõike ma dr Everausi käest ei küsi, enamasti tean vastust juba ette. «See kõik on individuaalne,» tavatseb ta öelda.»