Vähiarst Hele Everaus: ei tohi kergema vastupanu teed minna. Arst peab ravima, mitte tapma (4)

Kristel Kaljuvee
, tegevtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hele Everaus on arstitööd teinud alates 1977. aastast. 
Hele Everaus on arstitööd teinud alates 1977. aastast. Foto: Margus Ansu

Tartu ülikooli hematoloogia-onkoloogia professor Hele Ever­aus on pika ja särava karjääri jooksul andnud Eesti meditsiini arengusse mõõtmatu panuse. 1993. aastal tegi professor Hele Everaus esimese vereloome tüvirakkude ehk luuüdi siirdamise Eestis. Seda polnud toona tehtud kogu Baltikumis. Ta alustas nullist. Ja ta on selle üle uhke. Kuid see pole sugugi kõik.

Tema raske pilk on näinud paljut. Ometi õhkub temast rahu. Lootust. Teadmist, et kõik saab korda. Ta on selline arst, kelleks ta lootis saada.

Doktor Hele Everaus, olete jätnud oma jälje väga paljude inimeste eludesse. Üks neist on teleajakirjanik Vahur Kersna. Viis aastat tagasi ilmus raamat tema võitlusest vähiga. Esimene lause selles raamatus sisaldab teie nime. Kas mäletate, kuidas see lause kõlas?

Ei mäleta.

See kõlas nõnda: «Mida kõike ma dr Everausi käest ei küsi, enamasti tean vastust juba ette. «See kõik on individuaalne,» tavatseb ta öelda.»

Nii ongi. Teie moodi olete ainult teie ja minu moodi olen ainult mina, nii väljast, seest kui ka kogu see kooslus, mis selle ümber jääb.

Kommentaarid (4)
Copy
Tagasi üles