Loodusmuuseum tutvustab hirmsat ja kallist maapõue
30. jaanuar 2019, 12:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neljapäeval avatakse Tartu ülikooli loodusmuuseumis näitus «Hirmus kallis maapõu», mis räägib maapõues peituvate kivimite ja mineraalide vastuolulisusest.
Huvilised saavad teadmisi nii maavarade kasulikkuse kui ka nendest lähtuva võimaliku terviseohu kohta. Näitus käsitleb seda, mida peaks iga inimene teadma vastuolulistest mineraalidest ja kivimitest, et hoida keskkonda ja oma tervist.
Elu maavaradeta ei ole tänapäeval mõeldav. Maapõuest kaevandatavaid maake ja mineraale kasutatakse kõikjal: tööstuses, põllumajanduses, meditsiinis, infotehnoloogias ja mujal. Näituse idee autor Erik Puura tõdes, et maavarade kaevandamisega kaasneb alati keskkonnamõju, näiteks Eesti põlevkivitööstuse puhul on see näha olnud juba aastakümneid. «Fosforiit ja haruldasi muldmetalle sisaldav graptoliitargilliit ei ole erandid. Inimene on saanud targemaks, ta oskab mõju ja ohte ette näha ning mineviku kogemuste põhjal tuleb tulevikus ka tegutseda,» ütles ta.
Puura lükkas ümber müüdi, et kõik tehislik on alati halb ja kõik looduslik hea. Mõni aine võib olla tervisele ohtlik ka siis, kui see on looduslikuna maapõues peidus. «Üks selline on Eestiski piirkonniti maapõuest immitsev radioaktiivne gaas radoon, mis hoonete siseruumidesse kogunedes on tervisele väga ohtlik,» sõnas Puura. «Kuid on ka aineid, näiteks fluor, mida inimese organism vajab teatud koguses ning mille ohtlikkus ilmneb alles pärast piirnormi ületamist.»
Näitus jääb avatuks oktoobri lõpuni.
Loodusmuuseumil aitasid näitust koostada Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi geoloogiaosakond ning maapõueressursside arenduskeskus MAREK koos mitme ettevõtte ja infotehnoloogiaspetsialistiga.