Loomaarst Arvo Viltrop: autasu tekitab kohmetust

Janno Zõbin
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Erakogu

Presidendi teenetemärgi pälvis tänavu teiste seas ka Eesti maaülikooli veterinaarse bio- ja populatsioonimeditsiini professor, õppetooli juht ning seakatku asjatundja Arvo Viltrop (53). Ta on uurinud sigade Aafrika katku levikut ja ennetamist. Selles valdkonnas kuulub ta Eestis kõige enam kaasatud ekspertide hulka, ta nõustab nii riigiasutusi, seakasvatajaid, jahimehi kui ka väiketalunikke.

Arvo Viltrop, milliseid mõtteid ja tundeid selline tunnustus tekitab?

See tekitab kohmetust. Eks ta muidugi rõõmustab, aga tekib küsimus, et miks just mina.

Mil määral on õnnestunud ohjeldada sigade Aafrika katku viimastel aastatel?

Viimase viie aasta jooksul on olnud erinevaid aegu. 2015 ja 2016 olid väga raskete oludega aastad, 2017 hakkas asi paranema. Kodusigade olukord on paranenud sünkroonis olukorraga metssigade hulgas tänu sellele, et viimaseid on palju kütitud ja võrreldes 2013. aastaga on neid viis korda vähemaks jäänud. Kui metssigu on vähem, on ka katku vähem.

Kas ebakindlus seakasvatajate hulgas säilib. Mida toob lähitulevik?

Oht ei ole kindlasti möödas. Venemaalt, kus see epideemia praegu levib, on meil sel aastal üle Narva jõe katk uuesti sisse tulnud. Kui haigus Eestis uuesti levima hakkab, on seda väga raske takistada. Enne kui suvi möödas pole, ei saa öelda, kas ta hakkas levima või ei.

Milliste vahenditega tuleb seakatku vastu võidelda?

Esiteks ei tohi muidugi alustada metssigade lisasöötmist, samuti on tähtis nende intensiivne küttimine. Meie kui teadlaste vahendiks on epidemoloogilised uurimused, mida me oleme aidanud veterinaar- ja toiduametil teha. Pidevalt on teavitatud seakasvatajaid piirangutest. Põhireegel on see, et sigala välis- ja sisekeskkond tuleb hoida üksteisest lahus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles