Tartu aukodanike väärikas rida sai kolm uut liiget

Tartu linna aukodanikud ja Tartu Tähe kavalerid saavad sel aastal oma autasud kätte Eesti Rahva Muuseumis.

FOTO: MARGUS ANSU/PM/SCANPIX BALTICS

Tartu volikogu nimetas läinud nädalal kolm aukodanikku ning kolm Tartu Tähe teenetemärgi saajat. Aukodanikeks valiti jalatsitööstur Leida Kikka, Tartu kiirabi juht Ago Kõrgvee ning maalikunstnik Heldur Viires. Tartu Tähe teenetemärgi pälvisid koolijuht Tarmo Kerstna, keeleteadlane Valve-Liivi Kingisepp ja diplomaat Kirsti Narinen.

Aukodaniku nimetus koos sellega kaasneva Tartu Suurtähega ning Tartu Tähed antakse kätte 22. veebruaril Eesti Vabariigi 101. aastapäeva aktusel Eesti Rahva Muuseumis.

Tartu linna aukodaniku nimetus on auavaldus Tartu linnale elutööna osutatud väljapaistvate teenete eest. Tartu Täht antakse Tartu linnale osutatud eriliste teenete eest.

AUKODANIKUD

Leida Kikka

Leida Kikka

FOTO: Kristjan Teedema

Tartu ülikooli õigusteadlasena lõpetanud Leida Kikka (59) on töötanud Tartu linna rahvakohtus kohtusekretärina ning 1987. aastast Tartu naha- ja jalatsikombinaadis. 1994. aastal sai temast Samelini jalatsivabriku juht ning praeguseks on ligi sajale inimesele tööd andvast ettevõttest kujunenud üle maailma tuntud militaar-, turva- ja tööjalanõude tootja, mis valmistab 2017. aastast militaarjalatseid NATO armeeüksustele.

Leida Kikka tööd on tunnustatud 2001. aastal Eesti ettevõtlike naiste assotsiatsiooni aasta naise tiitli ja 2015. aastal vabariigi presidendi Valgetähe IV klassi ordeniga.

Ago Kõrgvee

Ago Kõrgvee

FOTO: Dmitri Kotjuh

Sihtasutuse Tartu Kiirabi juht Ago Kõrgvee (64) on tänapäevase Eesti kiirabisüsteemi rajaja ja eestvedaja. Ago Kõrgvee on erialalt erakorralise meditsiini arst, anestesioloog - intensiivravi arst ja kardioloog. Ta töötab nii erakorralise meditsiini osakonnas kui ka Tartu kiirabis, tehes mõlemal pool ka öövalveid.

Kolleegid hindavad Ago Kõrgvee algatus- ja töövõimet, otsustusjulgust ja pühendumust kiirabiteenuse ja erakorralise meditsiini eriala eestvedamisel.

Heldur Viires

Heldur Viires

FOTO: Sille Annuk

Pallases 1940. aastatel maali õppinud Heldur Viires (91) on ligi 30 aastat elus hoidnud ja edendanud pallaslikku maaliharidust ja vaimsust Tartus Konrad Mägi ateljee juhataja ja maaliõpetajana. Ateljee on jätnud oma selge jälje Eesti kultuuri- ja kunstilukku ning sealt on välja kasvanud arvukalt omanäolisi kunstnikke.

Kunstnikuna on Heldur Viires viljelenud peamiselt figuraalset portree- ja maastikumaali, monotüüpiat, teaduslikku illustratsiooni ning kujundanud ja illustreerinud ilukirjandust, luulet jm. Tema ülitäpsed ja tundlikult tehtud joonised on leidnud suurt tunnustust, ta on pälvinud preemiaid aasta kaunimate raamatute eest.

TEENETEMÄRK TARTU TÄHT

Tarmo Kerstna

Tarmo Kerstna

FOTO: Margus Ansu

Teeneka koolijuhi ja haridustegelase Tarmo Kerstna (81) elutöö on olnud kolme kooli – Tartu 10. keskkooli (praegune Tartu Mart Reiniku kool), Ülenurme gümnaasiumi ja Ülenurme muusikakooli – ülesehitamine.

Kerstna on olnud hinnatud direktor nii õpilaste ja õpetajate kui ka kolleegide ning lastevanemate hulgas ning teda on nimetanud tõeliseks koolmeistriks.

Valve-Liivi Kingisepp

Valve-Liivi Kingisepp

FOTO: Margus Ansu

Oma elu eesti keele hoidmisele ja arendamisele pühendanud Valve-Liivi Kingisepp (83) on keeleteadlane ja Tartu ülikooli emeriitdotsent. Kogu Kingisepa teadustöö on keskendunud eesti vana kirjakeele sõnavara uurimisele.

Ta on koostanud O. W. Masingu Maarahwa Näddala-Lehhe sõnastiku ning uurinud ka seda, kuidas tuli õ-täht eesti keelde. Teadusloolasena on Kingisepp käsitlenud eesti keele uurimise ja õpetamise suurkujude tegevust ning koostanud kogumiku «200 aastat eesti keele ülikooliõpet».

2006. aastal andis Isamaaliidu rahvuskultuuri ühenduse žürii auhinna Valve-Liivi Kingisepale kui rahvuskultuuri edendajale, 2013. aastal sai ta riikliku tunnustuse elutöö eest vaimuvallas ning 2013. aastal pälvis Wiedemanni keeleauhinna.

Kirsti Narinen

Kirsti Narinen

FOTO: Meelis Meilbaum

Diplomaat Kirsti Narinen (58) töötab Soome välisteenistuses 1984. aastast. Tema töö ja tegevus on olnud tihedalt seotud Eestiga: 1993–1998 töötas ta Soome vabariigi suursaatkonnas Tallinnas nõunikuna ning 2014–2018 oli Soome Vabariigi suursaadik Eestis.

Narinen pühendus oma tegevuses kahe naaberriigi suhete tihendamisele, eriliselt soojalt suhtus ta Tartusse ja tartlastesse. Talle on olulised nii Tartu linna sõprussuhted Soome linnadega kui ka Tartu kõrgkoolide areng ja kokkupuuted Soome partneritega. Ta pööras järjepidevalt tähelepanu Balti kaitsekolledži tegemistele ning oli suursaadikuna sage külaline Tartu ettevõtjate juures, samuti pidas ta tähtsaks Soome aukonsulaadi taasavamist Tartus.

Tagasi üles