Kas saab kindel olla, et Tartu jõulupuu ei kuku tuules ümber?

Jüri Saar
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Raekoja plats eile ennelõunal.
Tartu Raekoja plats eile ennelõunal. Foto: Sille Annuk

Vastab Tartu linnamajanduse osakonna asejuhataja Andres Pool:

Garanteerida midagi ei saa, aga loogikast lähtudes ei tohiks meil midagi sellist juhtuda.

Tallinnas, kui pilte analüüsida, on see õnnetus tulnud asjaolust, et ei toodeta jämedaid kaeve. Kaevu läbimõõt on ilmselt 50 sentimeetrit. Et jämedat puud sinna sisse pista, on vaja puu ära teritada. Aga puu elus- ja tunduvalt vastupidavam puit asub just välimistes kihtides. Nüüd lõigatakse see maha.

Tartus on vanast ajast mõlemad kaevud hästi suure läbimõõduga – ülemine kaev 80
sentimeetrit, alumine 90 sentimeetrit. Meie oma puud ei terita, see läheb kaevu nii jämedana, kui metsast tuleb, ja siis kiiludega kinni.

Just praegu (eile lõuna ajal – toim) olen väljas ja väga hull tuul on – no kuusk kukkus ümber ka Helsingis ja on kukkunud mujalgi.

Tartu kuusk on ka lühem, majade vahelt välja ei ulatu.

Siit ka küsimus, et kas on tarvis linna just seda kõige kõrgemat puud tahta?

Noh, tegelikult neid ümberkukkumisi on suhteliselt harva. Ega see kõige kõrgem ei tarvitse alati olla kõige ilusam.

See «mul on pikem kui sul» on võib-olla omal ajal meedia tekitatud, üldiselt ma ei käi vaatamas, kuidas teistel on. Aga Tallinn sai sel aastal kõrge kuuse, mis oli ka ilus – miks seda siis lühemaks lõigata.

Ent kangi efekt töötab. Tartu kuusk on alla meetri maa sees, seda annab ikka kinnitada. Kunagi on meil Tartu kuusk ka tormis viltu läinud, kaevu betoonrõngas läks maa sees katki. Nüüd Raekoja platsi remondiga vahetasime toru ja valasime välja betooni juurde.

Ma ei karda eriti, et meie kuusega midagi juhtuks.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles