Kvoodiraha toob Tartusse moodsad valgustid

Tartu peatänavail on küll uued lambid, mis peaks vastu pidama veel vähemalt kümme aastat, aga suurem osa neist on säästuseadmeteta, see ei võimalda öötundidel elektrit kokku hoida. Foto: Sille Annuk

Tartu loodab saada riigilt saastekvootide müügist üle viie miljoni euro, mille eest plaanitakse välja vahetada umbes pooled linna tänavavalgustuslambid, asendades need moodsate ja energiasäästlikega.

Linna tänavavalgustuse peaspetsialisti Sven Ilvese sõnul tähendaks projekti «Tänavavalgustuse kaasajastamine Tartu linnas» elluviimine linnale väga suurt elektrienergia kokkuhoidu. Aastas kulub linnal tänavavalgustusele 7–8 gigavatt-tundi, kuid uute lampidega säästetaks kuni 1,5 GWh elektrienergiat aastas.

Linna sääst oleks umbes 210 000 eurot. «See on väga kopsakas summa, mille linn kokku hoiaks,» lausus Ilves ning lisas, et linn teeniks projektile kuluva raha tagasi juba paari aastaga. «Kui elektri hind tõuseb, tuleks see raha veelgi kiiremini tagasi ja edasi oleks juba puhas võit.»

Kuna Tartu tänavavalgustust on remonditud tänavate kaupa, on Ilvese sõnul keeruline öelda, millistes linnaosades on olukord kõige viletsam. «Meil on väga palju tänavaid, kus valgustid on vanad ja puuduvad säästuseadmed,» ütles Ilves. Just säästuseadmed aitaksidki elektrit kokku hoida.

«Säästuseade võtab öötundideks automaatselt tänavavalgustuslampides pinget vähemaks. Inimsilm võib-olla ei märkagi seda, aga tegelikult on see tuntav,» selgitas Ilves.  

Rikked selguvad kiiremini

Linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak lisas, et moodsam süsteem aitab paremini avastada ka elektririkkeid. «Kindlasti on ka valgustus siis teisel tasemel, aga just jälgimissüsteemiga tahaks astuda uue sammu,» lausus Haak ning lubas, et rikete kõrvaldamine muutub palju kiiremaks.

Praegu kasutab Tartu kümme aastat tagasi Tallinna Tehnikaülikoolilt saadud tark- ja riistvara, mis on amortiseerunud.

Ilvese sõnul saab praegu vaadata arvutist elektrikilpide piirkondi ja seda, kas kilbis on vool sees või mitte. «Aga seda, kui ühel liinil mõni lamp ei põle, me ei näe. Arvuti ei näita isegi siis, kui kõik pirnid on läbi. Aga siis hakkaks nägema,» selgitas Ilves.

Projekti järgi asendatakse 5000 vana tänavavalgustuslampi 2500 LED- ja 2500 HPS-valgustiga. Kõik uued lambid on varustatud kontrolleriga, mis võimaldab arvuti abil jälgida ja reguleerida valgustite tööd. Lisaks asendatakse tuhat amortiseerunud betoonposti uute metallpostidega ning rajatakse 2000 meetrit maa-alust valgustuse toitekaablit.

Samuti asendatakse saja ülekäiguraja senised valgustid uute 60-vatiste LED-lampidega, et tagada jalakäijate ja jalgratturite ohutus. Lisaks asendatakse 233 foori LED-fooridega. Projekti kogumaksumus on 5,7 miljonit eurot, millest linna osa oleks kümme protsenti.

«Praegu rahastamisele veel lõplikku heakskiitu pole, kuid meile on antud lootust,» ütles Haak.

Töö valmis aastaga

Kui riigilt saadakse kvoodiraha, algab töö juba uue aasta alguses, sest see peab olema tehtud hiljemalt järgmise aasta lõpuks.

Tartus on praegu paigaldatud 11 463 tänavavalgustit, milles kasutatakse 70–250-vatiseid kõrgrõhunaatrium-valgusallikaid. Sellised pirnid peavad vastu 20 000 – 25 000 tundi ning näiteks eelmisel aastal kulus linnal valgustusele 539 000 eurot (8,4 miljonit krooni).