Enriko Talvistu: Tartu linna Teinihall

Enriko Talvistu

FOTO: Margus Ansu

Juba siis, kui Tartu linna arengu teemadel oli juttu Raadi linnaosas oleva sõjaväeosa ülekolimisest kuhugi Ravila tänava taha metsa, kus selle uuesti väljaehitamist olla kohalik omavalitsus elik linn oma rahaga olnud nõus toetama, paistsid selle idee tagant välja kunagise korvpalluri Tanel Teini kõrvad. Tal ei lähe meelest Tartu Rocki korvpalliklubi hiilgeajad, mil tõepoolest kõik vaatajad ülikooli spordiklubi saali ära ei mahtunud.

Tegelikult on need 22 hektarit seal Raadil, Puiestee tänava taga vaid umbes 400 korda 550 meetri suurune maatükk, mis on tähtis linna kaitse seisukohalt. Läbi aegade on sõjaväe olemasolu kindlustanud linna julgeolekut. Tänapäevagi raketisõdades pole see teisiti.

Aga unustagem pärissõda, see on niikuinii metsik. Ka rahuajal on see hulk töökohti, abi erakorralistes olukordades ja muudki. Las see kaitseväe maa olla seal.

Linnalise maakasutuse seisukohalt on palju huvitavam, mis hakkab toimuma samas kõrval asuva veidi suuremagi garaažikooperatiivide maaga. Erastamise planeerimatul perioodil 1990ndatel erastati peaaegu kõik autolauda kooperatiivid üksikute latrite kaupa suisa kesklinnas.

Samad erastamise korraldajad on ju tänaselgi päeval linnavalitsuses tegutsemas ning võiks ehk anda takkajärele selgitusigi. See Raadi lennuvälja alune «favela» või pilpaküla on ju õigupoolest palju parema potentsiaaliga piirkond ja veidi suuremgi kui olemasolev kaitseväe ala. Ostku keegi need kokku ning hulk maad linnalähise elamupiirkonna või soovi korral linnahalli jaoks nagu naksti olemas.

Ühes linna servas ja õige ligipääsuta on see plekk-hall ehk sellisena siiski tarbetu. Tartu-suurusel linnal pole tegelikult seda raha, et rajada mõni arhitektuurne suurteos, seega on plekkhall igati asjakohane määratlus.

Linnahalli kavandamisel sinna Roosi-Kasarmu tänava piirkonda ei ole ka linnaehituslikult mingit erilist alust. See suur kast tahab ju lisaks transpordipääse, milleks sel asupaigal pole mitte mingisuguseid laienemisvõimalusi ei Raatuse, ei Puiestee ega Roosi tänavat pidi. Seega on see transpordi korraldamise mõttes üks surnult sündinud asupaiku.

Sõidukite ligipääs on vaid linna ümbritsevate valdade maadelt sealt kusagilt lennuvälja poolt. Kogu praegune linna elanikkond jääb teise serva.

Olulisem on aga minu kui maksumaksja seisukohalt see, et nähtavasti kavandatakse Tanel Teini Tartu Eest või nüüd siis Eesti 200 valimiskampaanias seda linnahalli tõmbeankruna riigi või omavalitsuse eelarve vähemalt osalise rahastusega. Minu lihtinimese majanduslik mõistus ütleb, et maksumaksja raha tuleb kulutada selle peale, mis ise oma ülalpidamisega toime ei tule ning mille ülalpidamine kuulub olemuslikult kogukonnas sotsiaalse kokkuleppe raamesse.

Vanaaja Roomas kuulusid tasuta leib ja tsirkus ääremaade arvel selle tohutu linnriigi kokkuleppe raamesse ning selle nahka see suur riik majanduslikult läkski. Ma ei leia, et vaatemängud, mis on ärina loodud isemajandavana, peaksid tänapäeval saama kogukonna toetust muul moel kui näiteks maksu- või maasoodustused. Muus osas on kõige elutervem leida Teinil ettevõtja(d), kes oma raha sisse pannes teeks kahtlemata selge arvutuse, kas selline linnahalliinvesteering tasub ennast ära.

See Raadi lennuvälja alune «favela» või pilpaküla on ju õigupoolest palju parema potentsiaaliga piirkond ja veidi suuremgi kui olemasolev kaitseväe ala.

Tallinnas võitleb Saku suurhall hea käekäigu ja publiku eest oma 7000 istekohaga (koos seisukohtadega 10 000 kohta). Seal on 4,5 korda rohkem elanikke kui Tartus, pluss Helsingi üle lahe.

Tartus saab ju kasutada äsja valminud ülikooli spordihoone korvpallihalli, kus on ligi 3000 istekohta. Vähem konkurentsivõimelise klassikalise muusika saale on meil koos kirikutega ju üsna palju. Spordivõistlusteks igasuguseid areenasid jagub samuti.

Linna rahakotil on niigi raskusi lauluväljaku käitamisega. Seda vabandab ehk välja rahvaspordiala seal kõrval jõe ääres. Uue linnahalli pressimine sinna Raadile on aga üle pingutatud. Ka koostamisel oleva linna uue üldplaneeringu seisukohalt. Ühes linna servas ja õige ligipääsuta on see plekkhall ehk sellisena siiski tarbetu. Tartu-suurusel linnal pole tegelikult seda raha, et rajada mõni arhitektuurne suurteos, seega on plekkhall igati asjakohane määratlus.

Oodakem enne, et Tein leiab erakapitali või suudab ajada kokku suure hulga kodanikke, kes – nagu omal ajal Vanemuise teatergi omast taskust, seltsi rahaga rajati – nüüd suurhalli üles ehitavad. Soovitaks tal näiteks pöörduda Tartu Turu tänava katlamaja krundi ja hoonete omanike poole, et mis hakkab saama vanast katlamaja hoonest. Kaubanduskeskustest ja spaadega hotellidest, nagu pakuti välja hiljutisel arhitektuurivõistlusel, peaks ses piirkonnas juba küll olema.

Ligipääsult on see igati parem ja kesksem paik kogu linna jaoks. Ennekõike peab aga investeeringu tasuvaks hindama erakapital. Linna omavalitsuse rahastuste hulka see igatahes ei kuulu. Meelelahutus on äri ja äri on üldjuhul isetasuv.

Tagasi üles