Kirjanik Vahur Afanasjev: Peipsiveer ei ole ääremaastunud ja vaene kant

Janno Zõbin
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vahur Afanasjev on end sidunud Peipsiveere ja selle piirkonna sümbolitega. Soojematel aegadel suundub ta nüüd isegi Tartust Kasepääle, et seal koos perega aega veeta.
Vahur Afanasjev on end sidunud Peipsiveere ja selle piirkonna sümbolitega. Soojematel aegadel suundub ta nüüd isegi Tartust Kasepääle, et seal koos perega aega veeta. Foto: Sille Annuk

Vahur Afanasjev (39) kirjutas end Peipsi vanausuliste elust pajatava romaaniga «Serafima ja Bogdan» eestlaste südamesse. Vesteldes räägib ta rahulikult, mõnikord mõttesse vajudes, tihti ka habet sügades. Jah, Afanasjev on boheemlane. Aga ta on samas targalt kaalutlev majandusmees ja pereisa, kellele pakub pinget tehnikavidinate ja iduettevõtlusega jändamine.

Jaanuari alguse kaamospäevadel sai temast ametlikult Tartu linnakirjanik. See tähendas linnapea käepigistust ja tähendab ka igakuist stipendiumi 1000 eurot kuus. Vahur on seltskondlik. Ta on kirjanik, kes inimestega vesteldes oma ajus vist salamärkmeid teeb. Sõber Priit Salumaa ütleb, et Vahurist võib saada järgmine suur Eesti kirjanik.

Kahenaisepidajast vanaisa

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles