Elektriteatris algab linnafilmide eriprogramm

«Columbus».

FOTO: Kaader filmist.

Täna, 23. jaanuaril algab Tartu Elektriteatris 27. jaanuarini kestev eriprogramm «Linnad filmides», mis avatakse kell 19 Taani dokumentaalfilmiga «Big Time». Tasuta seansi juhatab sisse Tartu linnaarhitekt Tõnis Arjus. 

23.–27. jaanuarini linastub Elektriteatris linna- ja arhitektuurifilmide eriprogramm. Kavas on mängu- ja dokumentaalfilmid, milles pööratakse erilist tähelepanu tavapäraselt pigem tagaplaanile jäävale linnakeskkonnale.

Linateoste vahendusel saab nautida linnapoeesiat, vaadata vanu klassikuid uue pilguga, ent teritada ka kriitilist meelt. Filmid juhatavad sisse linna- ja filmiarmastajatest spetsialistid, nende seas on semiootik Katre Pärn ja keskkonnapsühholoog Grete Arro. Programmi kuraator on urbanist ja linnafestivali Uit korraldaja Kadri Lind.

Kavas on seitse filmi, neil kõigil on rääkida lugu oma linna kohta. Vaataja kutsutakse kaasa Barcelonasse, Kopenhaagenisse, New Yorki, Rooma, Pariisi, Winnipegi ja Berliini. Teekonnal visatakse nalja modernistliku arhitektuuri üle («Minu onu»), võideldakse linnaelanike õiguste eest («Ada linnapeaks») ja tuntakse arhitektuuri tervendavat jõudu («Columbus»).

Avafilm «Big Time» laseb vaatajal sukelduda staararhitekt Bjarke Ingelsi maailma. Programmi teine film «Ada linnapeaks» jälgib väljatõstmiste vastu mässavat aktivisti Ada Colaud, kes pürib kohalikel valimistel Barcelona linnapeaks.

Filmiklassikud – «Taevas Berliini kohal» ja Itaalia neorealismi laine esindaja «Jalgrattavargad» – paistavad mõlemad silma liigutavate süžeede ja originaalsete võttekohtadega. Vittorio de Sica film «Jalgrattavargad» on filmitud Rooma tänavatel ning elab kaasa ühe pere sõjajärgsetele heitlustele. Wendersi poeetiline «Taevas Berliini kohal» jälgib inglipilgul Berliinis toimetavaid linnaelanikke kuni hetkeni, mil üks inglitest armub kaunisse tsirkuseakrobaati.

Eksperimentaalne ja veetlevalt naljatlev Guy Maddini «Minu Winnipeg» on režissööri hüvastijätt oma kodulinna Winnipegiga Kanadas, selles segunevad ajaloolised sündmused ja autori lapsepõlvefantaasiad.

Isiklik suhe filmi toimumiskohaga on ka Korea režissööril Kagonadal, kelle võlus ära Columbuse linn Ameerika Ühendriikides. «Columbus» on ühelt poolt kummardus linnale, kuhu on kogutud muljet avaldav hulk modernistlikku arhitektuuri, aga teisalt ka mõtisklus selle üle, kui palju võib arhitektuur inimeste heaolu mõjutada.

Modernism on inspireerinud ka slapstick-komöödia vanameistrit Jacques Tatíd, kelle «Minu onu» tõmbab eriprogrammile joone alla ja kutsub publikut naerma modernistliku ideaali üle, seigeldes koos ekstsentrilise peategelase Monsieur Hulot’ga, kes kolib tüüpilisest Pariisi agulimajast ülimodernistlikku villasse äärelinnas ning püüab oma uues keskkonnas kohaneda.

Tagasi üles