Päevatoimetaja:
Emily Lieberg
+372 730 0138
Saada vihje

Selgusid Tartu kultuurikandja nominendid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Aasta kultuurisündmuse kategoorias on üheks nominendiks Tartu linnamuuseumi ja Tartu Uue Teatri koostöös valminud näitus-lavastus «Randevuu. Kohtumispaik Tartu».
Aasta kultuurisündmuse kategoorias on üheks nominendiks Tartu linnamuuseumi ja Tartu Uue Teatri koostöös valminud näitus-lavastus «Randevuu. Kohtumispaik Tartu». Foto: Margus Ansu

Möödunud nädala lõpus valis komisjon 92 kandidaadi hulgast välja 2018. aasta Tartu kultuurikandja nominendid.

Kultuurikandja on Tartu linna tänu- ja tunnustuspreemia möödunud kalendriaastal oma tegevusega silma paistnud ja Tartu kultuurielu edendanud isikutele ja kollektiividele.

Komisjoni esimehe, Tartu linnavalitsuse kultuuriosakonna juhataja Marleen Viiduli hinnangul oli mullu põnev ja meeldejääv kultuuriaasta, igati vääriline kultuuripealinnaks kandideerivale linnale. 

Tartu kultuurikandja 2018 nominendid on järgmised sündmused, isikud ja kooslused:

• aasta kultuurisündmuse kategoorias Tartu linnamuuseumi ja Tartu Uue Teatri koostöös valminud näituslavastus «Randevuu. Kohtumispaik Tartu», rahvusvaheline üliõpilasfestival Gaudeamus, TarSlämmi luuleõhtute sari;

• aasta kultuuriorganisatsiooni kategoorias Eesti trüki- ja paberimuuseum, Tartu kunstimuuseum, Tartu Uus Teater;

• aasta teose looja kategoorias Edward von Lõngus (R)estart Reality tuuri ning teose «President Pätsi mitu nägu» müügirekordi eest Tartu noore kunsti oksjonil, Joosep Matjuse ja Katri Rannastu suuresti Tartus Aparaaditehases valminud loodusfilm «Tuulte tahutud maa», Ardo Ran Varrese sisukas loomeaasta nii Eestis kui välismaal;

• aasta rahvakultuuri kandja kategoorias Tartu Karlova kooli muusikaõpetaja ja tütarlastekoori Ilmalilled, Tartu neidudekoori Kurekell ja Tartu naiskoori Emajõe Laulikud dirigent Vilve Maide, muusikapedagoog ja koorijuht ning sel aastal 35. sünnipäeva tähistava ja mitmeid tunnustusi saanud Tartu noortekoori asutaja ja dirigent Riho Leppoja, akadeemilise väljaande «Vana kannel» XII köite loonud autorite kollektiiv;

• aasta noore kultuurikandja kategoorias Eesti spordi- ja olümpiamuuseumi arendusjuht Toomas Koitmäe, kultuuriklubi ja -salong Üheteistkümnes, Estookini debüütnäitus «Cyber Creation»;

• kultuurikorraldaja kategoorias tARTuFFi ja Tartu PÖFFi peakorraldaja Agnes Nurme, rahvusvahelise autorilaulufestivali «Lehesaju muusika» peakorraldaja Ljudmila Mesropjan, Vanemuise teatri produtsent, rahvusvahelise üliõpilasfestivali Gaudeamus, Tartu hansapäevade, Tartu Uue Teatri lavastuse «Kremli ööbikud» ja Draama festivali turundusjuht Marika Goldman;

• kultuurikajastaja kategoorias Sirbi kirjandustoimetaja Pille-Riin Larm, Facebooki kogukond «Nostalgiline Tartu», anonüümne kultuuriblogija danzumees.blogspot.com;

• aasta uustulnuka kategoorias Tartu linnaraamatukogu käivitatud Jutupeatuse projekt, Aparaaditehases tegutsev Kogo kunstigalerii, näitleja, lavastaja ja dramaturg Karl Laumets;

• kultuurisõbraliku ettevõtte kategoorias kultuurne kogunemiskoht Barlova, ühisrahastuskampaaniate käivitamist toetanud turundus- ja disainiagentuur Neway, hotell London, mis annab välja näitlejate stipendiumi.

Tartu kultuurikandjate laureaadid avalikustatakse 21. veebruaril pidulikul tänuüritusel. Kultuurikandjatele annab Tartu linnapea Urmas Klaas sellel üle tänukirja, rahalise preemia ning Markus Kasemaa loodud kunstiteose.  

Märksõnad

Tagasi üles