Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Kas võtta vastu suur rahasumma, kui keegi lihtsalt pakub? (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Aime Jõgi
Copy
Õngitsuskiri "rasvase ussikesega".
Õngitsuskiri "rasvase ussikesega". Foto: Kuvatõmmis

Mida teha, kui keegi pakub suuremat summat raha, tunnistades, et on suremas ja soovib teha oma pärijaks just sind.

Niisuguseid kirju nimetatakse õngitsuskirjadeks, mille eesmärk on leida heauskseid inimesi, kes sinisilmselt arvavad, et selline pakkumine on päriselt olemas. Neid teateid leiab e-postkastidest ning aina rohkem ilmub neid ka sotsiaalmeediasse.

Tartu politseijaoskonna politseimajor Üllar Sõmera manitseb ettevaatlikkusele ning tuletab meelde, et raha puu otsas ei kasva.

«Kui niisugusele e-kirjale vastata, tuleb vastuseks midagi sellist, et annetuse ülekandmiseks on enne vaja formaalsuste kordaajamiseks väiksemat rahasummat,» selgitas ta. «Tavaliselt küsitakse 300 kuni 500 eurot, mõnikord ka rohkem. Mängitaksegi selle peale, et kergeusklikud kannaksid väikese summa raha üle lootuses saada suur varandus.»

Ka tõi Üllar Sõmera näite kirjast, mis on pärit Facebookist ning mis on algselt olnud venekeelne ja automaattõlkes eesti keelde pandud.

Artikli foto
Foto: Kuvatõmmis Facebookist

«Enam ei saada kelmid selliseid kirju ainult suvalistele internetist leitud e-aadressidele, vaid niisuguseid postitusi tehakse ka Facebooki müügikeskkondades lootuses, et keegi õngekonksu külge hakkab.»

«Politsei soovitus on kõiki selliseid teateid ignoreerida. Võõrad inimesed ei taha ilmselt teile oma raha anda, vaid teilt selle ikka pigem ära võtta. Raha ei kasva puu otsas,» ütles Sõmera.

Tagasi üles