Nooremas keskeas mees sõidab Rootsi kolkakülla, et näha viimast korda surmahaiget ema. Liinibussi rike paiskab mehe keset öist arktilist metsa, silmitsi oma mälestuste, hirmude ja kahtlustega. Elustub 1948. aasta, mil toona 13-aastase poisi elu muutub uue klassivenna ilmumisega pöördumatult.
Tanel Jonase sõnul hakkavad inimesed probleemide või murede tekkimisel tihtipeale kaevuma minevikku, lapsepõlve, et otsida sealt põhjusi. «Ja tihtipeale on nad nõus suuri rahasummasid maksma, et psühholoogid ja terapeudid aitaksid neil aru saada, millised tegurid on neid mõjutanud. See on ju paradoksaalne?» lisas ta. «Meie lavastuses on samamoodi – jah, kuritegu toimub tõepoolest, aga oluline on natuke miski muu.»
/nginx/o/2013/07/05/1876324t1h8f0a.jpg)
/nginx/o/2019/01/17/11722124t1ha33c.jpg)