Mehikoorma proviisor: väikesed apteegid töötavad inertsist ja kohusetundest

Vilja Kohler
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Proviisor Ilve Paats on Mehikoorma apteegis töötanud 1980. aastast, sellest ajast on ta vaid neli aastat oma kahe lapsega kodune olnud. 1992. aastast peab Ilve Paats Mehikoorma apteeki ise.
Proviisor Ilve Paats on Mehikoorma apteegis töötanud 1980. aastast, sellest ajast on ta vaid neli aastat oma kahe lapsega kodune olnud. 1992. aastast peab Ilve Paats Mehikoorma apteeki ise. Foto: Margus Ansu

Selle aasta alguse seisuga tegutses Eestis ligi pool tuhat apteeki. Praegu vastab neist laias laastus vaid kolmandik 2020. aasta 1. aprillil kehtima hakkavatele uutele nõuetele, mis muu hulgas näeb apteekide omanikena ette ainult proviisoreid. Väikestes kohtades peavadki apteeke enamasti proviisorid, kuna ketiapteeke jätab tegutsemine väheste ostjatega piirkonnas külmaks.

«Kosilasi pole mul käinud, nii väikse läbimüügiga apteegi vastu ei tunne keegi huvi,» ütles haldusreformi käigus Tartumaalt Põlvamaa alla läinud Mehikoormas apteeki pidav füüsilisest isikust ettevõtja (FIE), proviisor Ilve Paats. «Mehikoorma apteek oli juba Tartu rajooni kõige väiksem apteek, nüüd on minu apteek käibe järgi Eestis üks väiksematest.»

Ilve Paats on Mehikoorma apteegis ainsa proviisorina töötanud Tartu ülikooli lõpetamisest, 1980. aastast saadik. 1992. aastast on ta apteeki ise pidanud ja «õnneks ei ole olnud ühtegi päeva, kui mitte ühtegi inimest poleks apteegis käinud».

Kuidas apteek väikses kohas vee peal püsib? «Väiksed apteegid töötavad inertsist ja kohusetundest,» vastas Ilve Paats. «Majanduslikust poolest pole mul eriti millestki rääkida. Vee peal hoiavad retseptiravimid.» Paraku pani Mehikoorma perearst mullu ameti maha, inimesed käivad nüüd arsti juures Räpinas või Tartus, kus apteeke rohkelt.

Oma perearsti hindab väga ka OÜ Kogu Pere Apteek omanik, Puhja apteeki pidav Liilia Nõmmik, kes hakkas seal proviisorina tööle 1977. aastal. Lisaks temale on Puhja apteegis ametis veel üks proviisor. «Meil läheb nagu maal ikka, üle kivide ja kändude,» rääkis Liilia Nõmmik. «Aga tuleme tööle alati rõõmsalt ega põe, et vahel halvasti läheb. Rikkad me pole, aga võlgu ka ei ole. Edu pant on retseptiravimid, selles osas on väikese koha apteekrile väga tähtis partner, perearst.»

Maakohas peab olema arst, apteek, kool ja lasteaed, lisas FIEna koos veel kahe kolleegiga Kallaste apteeki ning Koosa ja Pala haruapteeke pidav Malle Hilpus.

Tartu maakonnas on vaid neli maapiirkonnas asuvat apteeki (kõik on haruapteegid), mille omanikuks ei ole proviisor. Kui konkurentsivõimelised proviisorite peetavad apteegid ketiapteekidega võrreldes on? «See sõltub suuresti asukohast,» vastas ravimiameti tegevuslubade ja inspektsiooni büroo juhataja Inge Mäe. «Viimasel ajal on vähe proviisoriapteeke tegevuse lõpetanud, järelikult saavad hakkama.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles