Sirje Toomla: sumpamised keelemaastikul

Sirje Toomla Foto: Margus Ansu

Meid kõiki ümbritsevad iga päev avalikus ruumis sildid pikema või lühema tekstiga, kõik see kokku moodustab keelemaastiku. Eesti keeleseadus sätestab, et avalikku kohta paigaldatud sildid jne peavad olema eestikeelsed ja kui on kasutatud võõrkeelt, peab eestikeelne tekst olema paremini vaadeldav. Eesti keeles peavad olema ka reklaamplakatid. Kõik oleks justnagu ilus ja tore.

Tartus Küüni tänaval kõndides on aga tunne, justkui sammuksid mõnes Euroopa mitmekultuurilises väikelinnas või on hoopis eestlase paljukiidetud üldine kirjaoskus 21. sajandil mandunud. Milles muus võiks olla põhjus, et suured ja kirevad sildid on kõike muud kui meie riigikeeles. Kas tõesti on riigikeele oskus heade mõtete linnas nii alla käinud?

Mida võiksid näiteks tädi Maali ja onu Johannes arvata, kui satuksid hoone ette, millel suur silt GMP Plaza? Vaestel vanainimestel jääks kõht suisa tühjaks, kui nad sooviksid sealsamas Küüni tänaval ka pruukosti võtta ja Ristiisa pubisse minna ei soovi, sest tolle välisukse kõrval on segadusse ajavad suured võõrkeelsed plakatid.

GMP Patisserie suurt laiutavat silti nähes tahaks küll hüüda: «Andke mulle kirvest!» Või siis redelit, et Kalle Kulboki kombel ise alla tuua see prantsuse keelt matkiv ja meie keeleruumi risustav silt.

Sushi King? Mis king, kelle king, kas kingapood? Ja mis asi on Caffeine, mis pakub snow latte’t, nagu suurelt plakatilt ukse kõrval näha? Uksel on küll pisitillukene kiri, et tegu kohvikuga. Aga – eestikeelne silt on palju, palju halvemini vaadeldav, tegelikult on see loetav alles päris lähedalt.

GMP Patisserie suurt laiutavat silti nähes tahaks küll hüüda: «Andke mulle kirvest!» Või redelit, et Kalle Kulboki kombel ise alla tuua see prantsuse keelt matkiv ja meie keeleruumi risustav silt. Kalle Kulbok saadeti paraku aga sildi «Bistro» omavolilise eemaldamise pärast kohtupsühhiaatrilisse ekspertiisi, nii ei haara ma redelit ega peitlit, et linnaruumi puhastada meie emakeelt solvavast sildist. Ja muide, prantsuse keeli oleks nimetatud sõna hoopiski pâtisserie. Viimati nimetatud ettevõtte uksel ega aknal pole ka pisitillukeselt kirjas, mis asutusega tegu, aknal teatatakse vaid, et «naudi stiilselt». Tore, aga mida seal nautida saab?

Peale imepärase nimega söögikohtade asub sealsamas hooneplokis ka ilmselt salajane asutus MyFitness, mille kohta seletus world class & gym studios. Igaks juhuks riigikeeles ühtki selgitust juurde pandud pole. Tõele au andes peab tunnistama, et kui uudishimu on piisavalt ja jõuad majas sees nimetatud asutuse sissepääsu juurde, siis sealt vaatab vastu teave «Spordiklubi». Suur tänu neile sellegi eest!

See väike tänavalõiguke meenutab oma imepäraste siltidega mitte niivõrd keelemaastikku, kuivõrd keele(mäda)sood, kuhu võib kergesti ära uppuda.

Alanud aasta on eesti keele aasta.