Politsei päästis kuusehekki magama jäänud purjus mehe elu
14. jaanuar 2019, 11:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laupäeva hommikul kell 6.45 sai häirekeskus kõne abivajavalt mehelt. Helistaja suutis vaevu öelda, et tal on väga külm ja oma jalgu ta enam ei tunne. Ta lisas vaevaliselt, et on kusagil Laeva külas kuusehekis pikali.
Telefoni positsioneerimine kinnitas, et kõne tehti Laeva külast. Siiski ei ole võimalik sel moel inimese asukohta meetri pealt selgeks teha.
Nii asusid patrullid Laeva külas läbi kontrollima põõsastikke ja hekke, et meest leida. Tund pärast hädaabikõne saamist leidiski politsei ühe kuuseheki alla peitunud raskes joobes 39-aastase mehe. Abivajaja oli tugevalt alajahtunud ning tema surm võinuks politseinike sekkumiseta tulla kiiresti. Mees anti meedikute hoole alla.
Lõuna prefektuuri operatiivjuht Helmer Hallik märkis, et üks suurimaid ohutegureid kehatemperatuuri eluohtlikult madalale langemisel on alkoholijoove, sest alkohol laiendab veresooni ning muudab inimese teadvust ja otsustusvõimet.
«Liigne alkohol on kahetsusväärselt peamine põhjus, miks inimesed alajahtumise ohtu satuvad. Enamasti jõud lihtsalt raugeb, inimene jääb külmal ajal lagedale magama ning kui tegu on kõrvalisema kohaga, on ellujäämise võimalus pea olematu,» nentis Hallik.
«Joobes inimest ei tohi lasta üksinda uitama. Olgu tema teekond pikk või lühike, joobes inimene võib mõlemal juhul ohtu sattuda,» ütles ta.
«Kui pärast napsivõtmist on koju jõudmisega kiire, tuleks leida abistav kaasteeline või kaine juht, kes teid turvaliselt koju viib. Igal juhul on mõistlik joobnuna omapäi teele üldse mitte asuda ning näiteks võimalusel kasvõi võõrustaja juures pea selgeks magada. Oluline on seegi, et kui joobes inimene mõistab, et on eksinud või hädas, tuleks häbi tundmata võimaluse korral kõrvalistelt inimestelt abi küsida,» soovitas politsei operatiivjuht.