Sada aastat Tartu vabastamisest

Mälestustahvel krediitkassa massimõrvas hukatute mälestuseks Kompanii tänaval. Foto: Sille Annuk

Täna sada aastat tagasi võitles Eesti rahvavägi tagasi Tartu linna, mis oli 1918. aasta 22. detsembril vastupanukatseteta enamlaste kätte langenud. Nagu tõdeb ajaloolane Ago Pajur, oli tegemist Vabadussõja ühe pöördepunktiga, sest punased olid juba alustanud ettevalmistusi, et ise uuele pealetungile minna, ning kui Tartut poleks vabastatud, oleks lahingud jätkunud ilmselt kogu lõunarinde ulatuses.

Ometi ei olnud 14. jaanuar Tartule üksnes võidupäev. Samal ajal, kui soomusronglased ja Kuperjanovi partisanid pidasid Tähtvere väljal otsustavat lahingut Eesti ja Läti punaste küttidega, käsutas Eesti töörahva kommuuni Tartu kontrrevolutsiooni vastu võitlemise Tartu komisjon 19 varem arreteeritud inimest toonase krediitkassa (praegune linnaraamatukogu Kompanii tänaval) keldrisse, kus nad hukati.

Tapetute seas oli luteri õpetajaid, õigeusu preestreid, baltisaksa mõisnikke, kuid ei säästetud ka paari käsitöölist ja isegi üht kooliõpilast. Kokku oli krediitkassasse paigutatud mitusada arreteeritut, kellele pandi esmajoones süüks «töörahva rõhumist», ning üldse tapeti Tartus enamlaste võimu ajal teadaolevalt 37 inimest.