Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/10/19/4612021t1h0cb3.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/01/13/11712821t1h6f52.jpg)
Täna sada aastat tagasi võitles Eesti rahvavägi tagasi Tartu linna, mis oli 1918. aasta 22. detsembril vastupanukatseteta enamlaste kätte langenud. Nagu tõdeb ajaloolane Ago Pajur, oli tegemist Vabadussõja ühe pöördepunktiga, sest punased olid juba alustanud ettevalmistusi, et ise uuele pealetungile minna, ning kui Tartut poleks vabastatud, oleks lahingud jätkunud ilmselt kogu lõunarinde ulatuses.
Ometi ei olnud 14. jaanuar Tartule üksnes võidupäev. Samal ajal, kui soomusronglased ja Kuperjanovi partisanid pidasid Tähtvere väljal otsustavat lahingut Eesti ja Läti punaste küttidega, käsutas Eesti töörahva kommuuni Tartu kontrrevolutsiooni vastu võitlemise Tartu komisjon 19 varem arreteeritud inimest toonase krediitkassa (praegune linnaraamatukogu Kompanii tänaval) keldrisse, kus nad hukati.