Aastas sadadele Eesti koolilastele loodusõppeprogramme korraldav Eesti Maaülikooli Võrtsjärve õppekeskus tahab tuua kevadeks veele ujuva õppeklassi, et olla uurimisainesele veelgi lähemal.
Maaülikool otsib Võrtsjärve õppeparve ehitajat
Õppekeskuse juhataja Anu Metsar ütles, et õppekeskuse väljaarendamist rahastav keskkonnainvesteeringute keskus on muu hulgas heaks kiitnud ka õppeparve-väliklassi rahastamise. Kui palju alus maksma läheb, selgub alles siis, kui kolmapäeval välja kuulutatud riigihanke tähtaeg on kukkunud.
Ettevõtetelt ootab maaülikooli haldusteenistus 30. novembrini pakkumisi, kuidas ning millise hinnaga on võimalik ujuvklassi ehitada. Aluse konstruktsioon peaks olema kerge. «Palju sõltub sellest, millised kogemused firmadel on ning kuidas nad parve lahendavad,» rääkis Metsar.
Tema sõnul peab parv olema kuni 12 meetrit pikk, sest siis piisab selle juhtimiseks väikelaevajuhi loast. Pikema aluse puhul tuleks juba merekooli läbinud kapten tööle võtta.
Õppekeskuse juhi kinnitusel on parve vaja selleks, et pääseda koos õpilastega uuritavale ainesele lähemale – vee peale. Madala Võrtsjärve veeomadusi saab veekogu sügavamas osas paremini mõõta ja tundma õppida. Samuti pääseb ligi veetaimestikule.
Alusele peab peale meeskonnaliikmete mahtuma kuni 12 reisijat. Parvel võiks olla kaks tekki, et jagada õpilased töörühmadesse.
Parasjagu valmistab maaülikool ette ka riigihanget, et laiendada järvemuuseumi. Ehitaja loodetakse leida selle aasta lõpus või uue aasta alguses. Võrtsjärve õppekeskuse keskkonnahariduse tundides käis mullu 1500 õpilast. Tänavu kujuneb see arv suuremaks, lisas Metsar.