:format(webp)/nginx/o/2019/01/09/11704275t1hedb4.jpg)
Tarbimiskeerisesse on sattunud suur hulk muidu rahaliselt heal järjel olevaid inimesed, kes võiksid ilma igasuguse probleemita kasvõi kolmandiku oma igakuisest sissetulekust tuleviku tarbeks kõrvale panna. Paraku sellist harjumust pole.
Linda Willmann: iga eestlase uue aasta soov võiks olla vähem tarbida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toidupoes käies taban end sageli mõttelt, et kaupmehed oskavad vajutada õigetele nuppudele ja kasutada ära inimeste emotsioonidest lähtuvat tarbimist. Selle kõige lihtsam tõestus on uuringud, mis kinnitavad, et toidupoes ostukorvi sattuvast kaubast kuni veerand on selline, mida inimesed esialgu osta ei plaaninud.
Mõelge ise, miks muidu on näiteks piim või leib viidud poe kõige kaugemasse nurka. Eks ikka selleks, et teel sinna jääb riiulitel ette hulk ahvatlusi. Lisaks vajaminevale kulutatakse nõnda iga poeskäiguga esialgu planeeritust mitmeid eurosid rohkem.
Inimene on juba kord selliselt toimima loodud, et lihtsam on lubada endale midagi juurde kui silma jäänud meelepärast ostu keelata. Isegi olukorras, kus rahakotis selleks tegelikult piisavalt vaba raha pole.
Kantar Emori hiljutise finantshoiakute uuringu järgi tunnistab pea 70 protsenti eestimaalastest, et neile küll ei meeldi laenu võtta ja võlgu elada, aga mõnikord ei jää lihtsalt muud üle.
Nii olemegi jõudnud olukorda, kus Eestis on ühe elaniku kohta keskmiselt 7500 eurot laenukohustusi.
Kantar Emori hiljutise finantshoiakute uuringu järgi tunnistab pea 70 protsenti eestimaalastest, et neile küll ei meeldi laenu võtta ja võlgu elada, aga mõnikord ei jää lihtsalt muud üle.
Soov kohe tarbida toidab hästi ka järelmaksu pakkujaid. Täpselt samal põhjusel, et inimene valib ikka ja jälle tee, mis toob rohkem naudinguid ja heaolu tänasesse päeva. Lihtne on endale põhjendada, et järelmaks annab võimaluse igakuist eelarvet mitte puutuda ja jagada ostusumma pikema aja peale tulevikus. Teadvustamata jääb seejuures tõsiasi, et igal tehingul on oma hind: järelmaksuga kaasneb kohustus ehk lisaks põhisummale tuleb tasuda ka intressid.
Muret tekitab säärane mõtteviis ainuüksi seetõttu, et tarbimiskeerisesse on sattunud suur hulk muidu rahaliselt heal järjel olevaid inimesed, kes võiksid ilma igasuguse probleemita kasvõi kolmandiku oma igakuisest sissetulekust tuleviku tarbeks kõrvale panna.
Paraku sellist harjumust pole ning kogu sissetulek tassitakse poodidesse ning võetakse veel lisagi – tarbimislaen või järelmaks.
Finantsilise vabaduse saavutamiseks võiks iga eestimaalane uue aasta eesmärke seades mõelda tõsiselt sellele, kuidas kindlustada oma tulevik selliselt, et see oleks turvaline ja helge. Kellel veel püsivat säästmisharjumust pole, soovitan selle tekitamiseks uuel aastal igal palgapäeval saadud summast maksta kindel osa tuleviku nimel iseendale. Üks osa läheks seejuures selleks, et jätkata pensionieas praegust elustandardit, ning teine osa igapäevase likviidse puhvri tarvis. Selleks et vajaduse korral juba homne päev oleks sealt ootamatuste tarbeks midagi võtta ja kasutada.
Soov kohe tarbida toidab hästi ka järelmaksu pakkujaid. Täpselt samal põhjusel, et inimene valib ikka ja jälle tee, mis toob rohkem naudinguid ja heaolu tänasesse päeva.
Võrreldes 2009. aastaga on nüüdseks kolmekordistunud ka summa, mis seisab eestlaste arvelduskontodel. Sellega on loodud hea lähtekoht tarbimise vähendamiseks ja kogumise suurendamiseks.
Erinevaid lahendusi selleks on palju, näiteks sobiva kogumisarve leidmisel kaaluvad sageli mugavus ja lihtsus üle ka raha hoiustamise eest saadavad intressid. Peamine on hoopis see, et kogumist alustades tuleks läbi mõelda oma võimalused ja mitte alustada kõige väiksema summaga.
On päris palju häid nippe, mis aitavad eesmärgi saavutamisele kaasa, näiteks võiks kohe palgapäeval luua automaatse makse tulevikukontole. See võib tunduda alguses pisut keeruline, kuid juba paari kuu möödudes harjub sellega ning lisaks kasvab märkamatult kogutud raha, mis annab tulevikukindluse.
Püstitades endale kindla eesmärgi, on ka märksa hõlpsam ülekanne enda tuleviku kontole sooritada. Niisamuti tuleks ette planeerida väljaskäigud, sest ka see säästab rahakotti.
Rahatarkus seisneb nimelt selles, et finantstoimingud peavad olema tasakaalus. Nii kogumine kui ka järelmaks on vajalikud. Viimase kasuks räägib, et see on ainult ühe teatud eseme ostmiseks.
Kogumise puhul on võimalus kasutada sääste laiaulatuslikumalt. Küll on aga oluline järelmaksu puhul meeles pidada lisakulu, intressi, ning küsida endalt, kas see ost on tõesti hetkel hädavajalik. Täpselt samuti tuleks endalt küsida ka toidupoes järjekordset emotsiooniostu korvi tõstes.