Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/06/21/5533575t1h2d4e.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/01/08/11702723t1h6c1e.jpg)
Mängukarudega ääristatud beebiroosa karvane keep seljas, nendib Tartu ülikooli doktorant Jason Mario Dydynski, et keebi tegemiseks tuli rookida paljude mänguasjade vatikõhud tühjaks. Dydynski ei kanna säärast keepi lootuses uut moeröögatust massidesse tuua, vaid uurib Tartu ülikoolis semiootikaosakonnas teemat, mida peavad inimesed maskottide puhul armsaks.
Tüüpiliselt peavad Dydynski väitel inimesed armsaks olendeid, kellel on suured silmad ning pontsakad põsed ja käed-jalad. Armsust lisab ka tegelase kerge kohmakus. Teisisõnu panevad inimesi heldima beebiliku välimuse ja käitumisega olendid. Austria päritolu zooloog Konrad Lorenz andis nendele tunnustele ühisnimetaja Kindchenschema, mis tähendab saksa keeles armsust.