Tanel Tein: Raadi linnaosa vajab terviklikku arendust. Rohkem kui kunagi varem

Tanel Tein

FOTO: Erakogu

Kuula artiklit

Kuniks töörühm töötab välja Raadi piirkonna arenduskava, ei tohiks Tartu linnavalitsus seal müüa ühtki krunti ega algatada ka mõne üksikkrundi detailplaneeringut. 

Raadi linnaosa võimalikule võimsale arengule paneb kaitseväe jäämine sinna paraja pitseri. Kas ja kuidas sellest hoolimata teha piirkonnast tänapäevane linnaosa, sõltub nüüd palju Tartu linnavalitsusest ja võimul olevast Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioonist.

Esimese väikese sammu on nad nüüdseks tei- nud: lubatud on kokku kutsuda töörühm Raadi piirkonna arenduskava väljatöötamiseks. Sõjaväeosa jäämine Raadile lihtsalt sunnib meid otsustavalt tegutsema, et linn ei kaotaks veelgi oma vara ega takerduks linna(osa) arengupotentsiaal.

Olen Raadi endise sõjaväelinnaku arengut pea viis aastat jälginud ja selle pärast muret tundunud. Seega julgen linnavalitsusele soovitada mõnda esmavajalikku tegevust, et saavutada parim tulemus.

Juba üle kahe aasta tagasi avaldasime Tartu Postimehes koos kolleegidega mõtteid Raadi üle («Vaadakem Raadit kui tervikut, mitte kui kuhilat maatükke» TPM, 6.6.2016), kuid nüüd on ikkagi veel võimalik, et teoks saab halvim variant: linn püüab ilma suurema plaanita järjest maatükke maha müüa, saamata selle eest maksimaalset võimalikku tulu. Mida muud tähendab linnavalitsuse üksikalgatus Jänese 40 krundi detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikule väljapanekule saatmine.

Just sellepärast saatsime oma valimisliidu poolt vana aasta viimastel päevadel linnavalitsusele ja Reformierakonnale meie ideed Raadi töörühma tegevuseks. Meie idee üks esimesi mõtteid on: seni kuni töörühm töötab välja piirkonna arenduskava, ei müü linnavalitsus seal ühtki krunti ega algata ka mõne eraldi krundi detailplaneeringut. Raadi linnaosa tuleks arendada teisiti – terviklikult.

Tuleb küsida uuesti, missugune peaks olema Raadi ehk piirkond südalinnast Eesti Rahva Muuseumini.

Et Raadi piirkond Tartule – ehk meile kõigile – kõige sobivamalt ja otstarbekamalt välja arendada, peab selle piirkonna võtma uuesti arutluse alla.

Seepärast on oluline, et töörühm tuleks kokku hästi kiiresti ja hakkaks tööga kohe pihta. Tähtis on ka, et töörühma kuuluks kindlasti visionääre, kes loovad võimaluse mõelda raamidest välja, ning see annaks koostöös Tartu linnaplaneerijate teadmiste ja oskustega parima koostöötulemuse.

Tuleb küsida uuesti, missugune peaks olema Raadi ehk piirkond südalinnast Eesti Rahva Muuseumini.

Üldplaneeringus on määratud ära üldiselt, mis, kus ja millise otstarbega hooned paiknema hakkavad, aga sellise mastaapse võimaluse juures tuleks linnal tegutseda oma vara suhtes kui õige omanik, nagu kinnisvaraarendaja, vaadates lihtsalt kiirest maa müügist natuke kaugemale.

Milline peaks olema piirkonna arhitektuur, millised on uue taristu ümber õuelahendused, millised funktsioonid maal ja hoonetel, mis tõmbaks piirkonna tervikuna käima?

Vajalik on kogu ala terviklikult väärindada. Tuleb kaasata eksperte ning tutvustada plaani linnarahvale (rahvusvaheline arhitektuurivõistlus, 3D-visualiseering).

Võime kindlad olla, et peale seda on Raadil maa hind juba hoopis teine kui praegu.

Valimisliit Tartu Eest on varem Raadi arengu heaks välja pakkunud, et sinna tuleks rajada linnahall (Arena Tartu), mis lisaks ERMile piirkonna võimsalt käima tõmbaks.

Seda seisukohta kinnitavad ka mitmed näited Euroopast, kus linnahalli rajamisega äratati elule arenemata linnaosad. Lisaks võiks kaaluda ka võimaliku kultuurikeskuse rajamist Raadile, ning miks mitte ühendada kultuurikeskus hoopis Arena ja perekesksuse kontseptsiooniga? Sellisel juhul jääksid südalinna alles park ja ka puud, millest tänapäeva ühiskonnas on nii valulik teema saanud.

Linnahalli asukohta Raadil näeb ette ka linna üldplaneering, kuid meie hinnangul on üldplaneeringus linnahalli asukoht vale – ERMist otse üle tee. Ligikaudu 25 meetri kõrgune hoone lihtsalt ei sobi nii lähedale ERMile. Usun, et seda meelt oleks ka enamik arhitekte.

Kahjuks pole arhitektide häält Raadi arenemisel, arendamisel ning kujundamisel kuigi palju kuulda olnud. Miks? On ju tegemist haruldase võimalusega kujundada kesklinnale nii lähedal olevat maa-ala ja anda sellele Tartu nägu, uus ja innovatiivne nägu …

Asukohamuudatuse ettepaneku on valimisliit Tartu Eest varem ka üldplaneeringu menetluses teinud, kuid kahjuks jäi pakutud lahendus toona arvestamata. Toona maavanemana tegutsenud Reno Laidre ei näinud linnahalli liigutamisel perspektiivi.

Nüüd uuesti avatud üldplaneering annab selleks uue võimaluse, kaalugem siis seda uuesti ja tõsisemalt. Saatuse tahtel on jälle otsustaja rollis Reno Laidre, nüüd Tartu linnaplaneerimise abilinnapea, usun, et seekord on tal põhjust ja tahtmist põhjalikumalt teemasse süveneda.

Kahjuks pole arhitektide häält Raadi arenemisel, arendamisel ning kujundamisel kuigi palju kuulda olnud. Miks?

Tartu üldplaneeringu avamise ja kaitseväe jäämise tõttu linnaossa on just nüüd õige hetk läbi mõelda võimalikud lahendused Raadil. Linn peab lähtuma Raadil oma nägemusest ja soovidest ning kaitsevägi nende järgi kohanduma, mitte vastupidi. On tähtis teada täpselt, mida kaitseministeerium sinna planeerib ning kuidas see mõjutab ümbritsevat.

See on ülioluline faktor, mis määrab ära linna maa väärtuse. On ju ikka suur vahe, kas mõjualal on lubatud ehitada ühe- või viiekorruselisi maju, kas majadele on sõjaväe ala poole ka aknad lubatud jne.

Suur vahe on sellestki, kas Raadi piirkonda asub tulevikus elama tuhat või viis tuhat uut tartlast. Teadupärast laekub ühelt maksumaksjalt linnale keskmiselt 1200 eurot aastas. On vahe, kas linn saab aastas sellelt alalt 1,2 miljonit või kuus miljonit eurot tulumaksu.

Tulevikust ka. Perspektiiviga nii 15 aastat võib eeldada, et kaitseväele jääb Raadil niikuinii kitsaks. Kas ei oleks targem siiski juba nüüd võtta otsustamisel vaheaasta ja üritada ikkagi kaitseväe objekte liigutada kuhugi, kuhu need ka tulevikus ära mahuks ning kus kaitseväele endale paremini sobiks.

Kuulu järgi ei ole ka kaitsevägi ise päris rahul praeguse lahendusega, just tulevikku silmas pidades.

Kui kunagi tulevikus ikkagi kaitsevägi liigub Raadilt ja linnast välja, mis saab siis lähiaastatel valmivatest sõjaväehoonetest, mis jäävad paiknema ühe kilomeetri kaugusele raekojast? Tundub, nagu elaksime teist korda läbi sõjaväe dessanti Tartusse, seekord küll õnneks omade dessanti.

Raadi piirkonna arenduskava välja töötama hakkaval töörühmal on palju pähkleid pureda, aga kõige viletsam oleks see, kui me midagi ei tee. Midagi ei muuda. Meie valimisliit sellega ei lepi. Meie tartlastena sellega ei lepi.

Tagasi üles