Vahur Kollom: tasuta lasteaed on ainus viis ebavõrdne kohtlemine lõpetada

Vahur Kollom

FOTO: Sille Annuk

Kuula artiklit

Lasteaia kohatasud erinevad Eestis suurel määral, kuigi teenus mitte. Seda ebaõiglast olukorda, kui tasu suurus sõltub ainult elukohast, saab aga kaotada vaid ühel viisil: pakkudes kõigile peredele tasuta lasteaiakohta.

Lasteaial on täita tähtis roll lapse kujunemisel ja see on osake alusharidusest. Samuti aitab lasteaed lõimuda Eesti ühiskonda ja annab võimaluse varakult omandada eesti keel.

Vabaerakond on riigikogule esitanud eelnõu, mis näeb ette kodulähedase tasuta lasteaiakoha tagamise kõigile lastele üle Eesti. Eelnõu toetas viiskümmend saadikut ja see läbis jõulude eel esimese lugemise. Aga mis saab eelnõust edasi?

Lasteaia kohatasud on omavalitsustes väga erinevad ning koha maksumus lapsevanemale sõltub eelkõige linna või valla võimekusest ja prioriteetidest.

Lasteaia kohatasu on lapsevanematele väga selge majanduslik kulu. Tartlasi on kohatasu teema eriti puudutanud, sest tasu on siin nüüd juba 75 eurot kuus, mis on 15 protsenti eelneval kalendriaastal kehtinud vabariigi valitsuse kehtestatud palga alamäärast. Lubatud on küsida 20 protsenti palga alammäärast ja Tartu on võtmas sellest maksimumi.

Tartu lasteaedade kohatasu on riigi suurimaid. Vabaerakondlastena oleme sellele korduvalt tähelepanu juhtinud. Algatatud on petitsioon kohatasu vähendamiseks. Mis aga ei vähene, on lasteaia kohatasu. Mida aga teha olukorras, kui Tartu linnavõim ei näita üles tahet lapsevanemate majanduslikku koormust vähendada? Me ei vaadanud seda tartlastena kõrvalt ja asusime otsima lahendusi. Koostasime ja andsime riigikogus üle eelnõu, mis tagab kõikidele lastele tasuta kodulähedase lasteaiakoha.

Selge see, et tasuta eineid pole ja raha ei tule seinast. Kui lubada tasuta lasteaeda, on vaja leida riigieelarvest lisaraha ja anda see sihtotstarbelisena omavalitsustele. Lasteaiakoha maksumus on vaja konkreetselt hinnastada ja selgitada detailselt, kui palju see omavalitsusele maksab. Peab looma süsteemi, mis arvestab sealhulgas ka eralasteaedade olemasoluga. Need tingimused ja raha eraldamise korra saab kehtestada valitsuse määrusega. Peamine, et lasteaed on kodulähedane ja et ei riivataks kohaliku omavalitsuse autonoomiat.

Kui lubada tasuta lasteaiakohta, on vaja leida riigieelarvest lisaraha ja anda see sihtotstarbelise eraldisena omavalitsustele.

Katteallikana pakkusime välja riigi keskvalitsemise kulude kärpimist. Üks suuremat sorti inventuur ministeeriumides ja nende allasutustes annab katteallikad tasuta kodulähedase lasteaia kohatasuks. Küsimus on tahtes.

Hea meel on tõdeda, et teatud küsimustes on erakonnad üksmeelel. Viiskümmend toetavat häält annab hea pinnase edasiminekuks. Riigikogu esimees määras eelnõu muudatusettepanekute tähtajaks 2. jaanuari. Erakonnad said teha oma ettepanekuid ja hea tahtmise korral jõuab eelnõu kolmandale lugemisele.

Kuid kahjuks on ka teine stsenaarium. Väga paljud head opositsioonierakondade algatused on jäänud sahtlisse lebama põhjusel, et need ei tulnud võimuerakondadelt. Seadus ei ütle selge sõnaga, millal peab olema eelnõu teine lugemine. Nüüd sõltub kõik sellest, mida teeb juhtivkomisjon ehk kultuurikomisjon eesotsas Aadu Mustaga. Arvestades aga asjaolu, et kultuurikomisjoni esimees on ühtlasi Tartu volikogu esimees, on suur ime, kui Vabaerakonna eelnõu jõuab riigikogus kolmandale lugemisele ja saab seaduseks.

Ja lõpetuseks tsiteerin Krista Aru: «Kui meil on praegu riigis olukord, kus eestikeelne kõrgharidus on tasuta, siis tekib ju õigustatud küsimus, miks kõige olulisemas etapis – alushariduses, kus tegelikult antakse alus kogu edasisele teele –, miks seal siis on see rahaline kulu nii suur, miks lapsevanem peab mõtlema, kas ma saan oma last panna lasteaeda, kas see on talle võimalik.»

Lasteaed.

FOTO: Sille Annuk

Tagasi üles