Vambola Paavo: kiired ühendused endiselt soovunelm

Vambola Paavo Foto: Kristjan Teedema

Tänapäevased ühendused on tähtsad nii majanduse kui ka äri ja turismi seisukohast. Lennata saame aga otse ainult Helsingisse ja sedagi Finnairile sobivatel päevadel. Lätlaste Air Balticule oleme perifeeria ning selleks jääme.

Lõunanaabrite fookus on mujal ja lennukipark läbib totaalset muutumist. Uue põlvkonna CS 320-200 tüüpi Bombardieridega saab läbida pikki vahemaid, lühilendudeks on neid ebarentaabel kasutada. Eal ei täitu Tartu-Riia liinil 180 kohta. Võime ju pidada kõnelusi SASi või LOTiga, aga neilegi oleme tüütud pirisejad. Hingevaakuvale Nordicale ei maksa loota. Õhuteed pidi oleme seega suletud. Jäävad buss ja rong.

Ent rongid on ülerahvastatud, Ülemiste jaamas ei mahu õhtusel ajal Tartusse sõitjad enam peale. Hiljuti lubas peaminister Jüri Ratas, et Keskerakonna valimisprogrammis on uute, viievaguniliste rongikooseisude soetamine, ent sellel lubadusel puudub tähtaeg.

Lõpetame jutud dotatsioonidest, kui selle taha kõik jääbki. Sõita tuleb kommertsalustel ning nõudlus ja pakkumine peavad olema tasakaalus.

Kaugemaltki Tartusse saabuv ärimees või õppejõud ei hakka püsti seisma ülerahvastatud rongides. Elroni «porgandid» on mõeldud ühenduse pidamiseks äärelinnadega. Raudteeühenduski lonkab seega mõlemat jalga.

Jääb üle buss. Kaks ja pool tundi sõitmist kahe linna vahel võib mõnele tunduda tänapäevane, ent lääneeurooplase vaatevinklist on see aegunud. Sama kaua lendab ärimees või arst lennukiga Frankfurdist Lissaboni.

Märtsis valime taas rahvaesindajaid riigikokku. Enne kui valija laseb kasti sedeli, tasuks tal mõelda, mida lubab kandidaat teha Tartu ühenduste parandamiseks. Mõnigi saadik on Toompeal vegeteerinud kümme-kaksteist aastat, ent kasutegur kodulinnale? Null.

Südantlõhestavatest leheartiklitest ei piisa. Volikogu liikmed ja linnapea on kohtunud Riia linnapea ja linnaduuma liikmetega, arutatud on Tartu ja Riia vahelist rongi- ja lennuliiklust. Asjad aga ei liigu. Linn võiks panustada nüüd Läti raudteele, järsku on lõunanaabrid huvitatud meie raudteeturu vallutamisest. Lõpetame jutud dotatsioonidest, kui selle taha kõik jääbki. Sõita tuleb kommertsalustel ning nõudlus ja pakkumine peavad olema tasakaalus. Midagi ei ole maailmas tasuta või pooltasuta, keegi maksab kõik kokkuvõttes kinni. Mujal Euroopas maksab Tallinna-Tartu vahemaa pikkune rongisõit 25 eurot ja vagunid on täis. Peame harjuma astuma Euroopaga ühte jalga, mitte taotlema erisusi. Doteerimise taha ongi ju jäänud Tartu-Riia liiklus.

Tallinna ja Tartu vahele võiks käiku panna lõpuks tõelised ekspressrongid, mis vahepeatusi ei tee. Seegi oleks edasiminek, sest sõiduaeg lüheneks praegusega võrreldes 10–15 minutit.