Päevatoimetaja:
Emily Lieberg

Tõnissoni pappel osutus Stalini omaks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
60-aastane Emajõe-äärne 
pappel hakkas juurdekasvu-
puuri südamikust ohtralt 
mahla niristama.
60-aastane Emajõe-äärne pappel hakkas juurdekasvu- puuri südamikust ohtralt mahla niristama. Foto: Margus Ansu

Dendrokronoloogia on julm teadusharu. Selle abil sain teada, et minu koduväravas kasvav uhke tamm on arvatust poole noorem ning et Emajõe-äärseid paplialleesid ei lasknud ilmselt istutada kindralmajor Aleksander Tõnisson.

Tartu Ülikooli maastikuökoloogia dotsent Alar Läänelaid on hinnanud puude vanust juba üle kolmekümne aasta spetsiaalse juurdekasvupuuriga. Väliselt eristab riistapuud vanaaegsest oherdist peamiselt puuri läbimõõt, see küünib napilt seitsme millimeetri alla.

Vaevumärgatav mulk, mis pärast puurimist tüvve jääb, puu-uurijate kinnitusel elusat puud ei kahjusta ning kasvab kiiresti kinni. Aga mis peamine, juurdekasvupuur ei pudista puitu hariliku oherdi kombel tükkideks, vaid tekitab kuni poole meetri pikkuse pulga, millelt saab aastarõngad viimseni kokku lugeda ja määrata puu vanuse ideaaljuhul suisa aasta täpsusega.

Pehkinud Baeri pärn

Küllap on meist paljud püüdnud ühe või teise imposantse puuhiiglase iga mõistatada. Vana puu tundub väärikas, tal võib olla pajatada põnev lugu. On puid, mille muldapanek seisab must valgel mõnes ajalooürikus, teiste istutamise lugu pajatab põlvest põlve kantud suuline pärimus.

Puurproovi võtmisest kindlamat dateerimismeetodit aga pole. Silma järgi võib mööda panna aastakümnete, äärmuslikel juhtudel isegi aastasadadega. Dendrokronoloogia on purustanud julmalt nii mõnegi ilusa legendi Rootsi kuninga Karl XII istutatud tammest.

Tartu linnadendroloogilt Kaire Zimmerilt mõne puu puurimiseks nõusolekut küsides viitasin esimesena enam kui kolmemeetrise ümbermõõduga Toome pärnadele.

Zimmer jahutas kohe mu indu: esiteks on enamik neist õõnsad ega anna korralikku puurproovi, teiseks on hästi teada, et esimesed pärnad istutati Toomemäele 1805. aastal. Suurt avastust ega üllatust sealt loota ei maksa.

Minu uudishimu aga püsis pärast sedagi, kui Alar Läänelaid tõmbas Baeri monumendi väravas seisva ligi 3,4-meetrise ümbermõõduga niinepuu seest vaevalt vaksapikkuse puurproovi 94 aastarõngaga. Julgelt pool puu sisust on õõnsaks pehkinud.

Rõngad luges Läänelaid kokku hiljem laboris mikroskoobi all, arvutas pärna ümbermõõdu järgi tüve raadiuse ning analoogiat kohaldades pakkus säilinud elusa puidu järgi puu kasvamamineku ajaks vahemiku 1840–1850.

«Aga ei saa välistada, et tegelikult on puu 200-aastane ja vanemgi, sest see meetod annab vanuse väga umbkaudselt,» tõdes Läänelaid. «Me ju ei saa tõestada, kui kiiresti kasvas puu perioodil, millest aastarõngaid pole säilinud.»

Ma pole kunagi lõpuni uskunud või tahtnud uskuda jutte, kuidas Pätsi režiimi ajal Tartu linnapeaks määratud kindralmajor Aleksander Tõnisson Emajõe kallastele papleid istutada laskis. Osalt vist seepärast, et seostan paplit sõjahaavade peitmisega. Osalt seepärast, et hindan eestiaegsete meeste ilumeelt kõrgemalt.

Puurproov Kartuli ja Emajõe tänava nurga lähedalt algava papliallee teisest puust (esimesest on järel känd ja paar sellest võrsunud võsu) võetud puurproov näitas mikroskoobi all 57 aastarõngast. Alar Läänelaiu sõnul võib sellele lisada mõned aastad, sest nagu tavaliselt, ei läbinud juurdekasvupuur täpselt papli südamikku.

«See puu ei saa kindlasti olla palju vanem kui 60 aastat,» rõhutas Läänelaid. «Pole võimalik, et see on istutatud Tõnissoni ajal.»

Mänd Mozarti ajast

Puurproovide võtmine päädis rabamändidega Tartu vallas Metsanuka külas. Sihtisin vaevapedajaid eelteadmises, et need võivad üllatada palju rohkem kui inimese istutatud ja suhteliselt vilkalt kasvu viskavad pargipuud.

Seireringi kaasa teinud Tartu botaanikaaia direktor Heiki Tamm tegi männaseid lugedes üsna kähku kindlaks, et tooni annavad männid, mis on minustki nooremad, vaid 30-aastased. Raske oli pettumust varjata. Kui aga kolme puu puiduproovid olid käinud laboris, jäi ainult ohhoo! hüüda.

45-aastase männi naabruses leidus üks 200-aastane ja teine 240-aastane. Viimane, napilt 15 sentimeetri jämedune, on ajanud esimesed okkatutid rabasamblast välja vahemikus 1768–1773.

Wolfgang Amadeus Mozarti kuulsaimad palad ootasid alles loomist. Venemaad valitses Katariina II ning Tartu mahapõlemiseni jäi paar aastat.

Tagasi üles