Seadusemuudatusega kadus ülikoolilinnast 4321 elanikku

1977. aasta suvel avati Emajõe kaldal sajatuhandenda tartlase sünnile pühendatud mälestusmärk. Rahvastikuregistri andmeil elas Tartus viimati üle 100 000 tartlase 2004. aasta viimasel päeval. Foto: Sille Annuk

Tartu astus uude aastasse 99 631 ametikult registreeritud elanikuga, kuid juba eile hommikul oli rahvastikuregistris kirjas 97 023 elanikku ja tänahommikune elanike arv on umbes 95 310.

Rahvaarvu järsk langus tuleneb sellest, et algas rahvastikuregistri seaduse muudatustest ajendatud registri korrastamine ning maha arvati need inimesed, kelle elukoht oli märgitud omavalitsuse täpsusega. (Viie inimese kanne on muutunud muul põhjusel.)

Tartu linna rahvastikutoimingute juht Viivi Maremäe ütles eile hommikul, et seadusemuudatuse mõju avaldub järk-järgult, esimese hooga olid maha arvatud Euroopa Liidu kodanikud, eeskätt tudengid – 2603.

Omavalitsusel erandiõigus

See on ligilähedane Tähtvere valla elanike arvule liitumisel Tartuga, tunamullu lisandus kohalike valimiste järel haldusreformiga Tartu hingekirja 2637 inimest.

«Siit tuleb veel maha. Me ei oska öelda, kui palju täpselt. Alla 97 000 kukub kindlasti, kahtlane, kas üle 96 000 jääbki,» ütles ta. Pärastlõunaks oli pilt selgem: maha läheb veel 1718 Eesti päritolu elanikku. Ehk siis kokku miinus 4321.

Senine kord lubas elukohta näidata omavalitsuse täpsusega, kui ruumi omaniku nõudmisel kustutati registrist täpne elukoha aadress. Uus seaduse sõnastus selleks võimalust ei jäta. Küll on ka edaspidi võimalik omavalitsuse otsusega määratleda inimese elukoht omavalitsuse täpsusega. See vajadus võib olla näiteks hooldekodude asukatel.

Maremäe selgitas, et Euroopa Liidu kodanikel, kel täpseid elukohaandmeid pole, jääb registris elukoht täpsusega Eesti. Kolmandate riikide kodanike puhul võetakse elukoha kanne maha, isiku kohta kanne registrisse ikkagi jääb.

Võimalikud takistused

Elukohaandmete kehtivuse lõppemine võib inimestele kaasa tuua ebameeldivusi, sest nad ei saa kasutada teenuseid, toetusi või soodustusi, mida omavalitsus pakub oma elanikele. Täpse elukohamäärangu puudumine võib mõjutada juurdepääsu ka mitmetele riiklikele teenustele ja toimingutele.

Näiteks toimetulekutoetuse määramisel arvestatakse nende pereliikmete arvu, kes elavad rahvastikuregistri andmetel ühisel elukoha aadressil.

Seega võib perekonda kuuluv kehtetu elukoha-aadressiga isik rahvastikuregistris mõjutada isikule või perele määratava toimetulekutoetuse suurust.

Elukohaandmete kehtivuse lõppemine võib inimestele kaasa tuua ebameeldivusi, sest nad ei saa kasutada teenuseid, toetusi või soodustusi, mida omavalitsus pakub oma elanikele.

Ravikindlustuse seaduse alusel on kindlustatud isik Eesti alaline elanik, tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elav isik, ajutise viibimisalusega Eestis seaduslikult viibiv ja töötav isik, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu või kes iseenda eest maksab sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduses sätestatud korras, suuruses ja tähtaegadel.

Alalise elamise andmed teeb töötukassa kindlaks rahvastikuregistris kajastuvate elukohaandmete järgi. Juhul kui isikul rahvastikuregistris elukoht puudub, ei saa isikut käsitleda alalise elanikuna.

Täpne Tartu ametlik elanike arv selgub täna hommikuks, kui on arvesse võetud ka tavapärane elanike registreerimine ühest omavalitsusest teise.

1998. ja 1999. aastal on Tartu ametlik rahvaarv olnud ka alla 95 000.