Teadlane otsib geneetikast raseduste katkemise põhjuseid

Teadlane Triin Laisk uurib, kas raseduse katkemine võib olla seotud ema geenidega.

FOTO: KRISTJAN TEEDEMA / EESTI MEEDIA/SCANPIX BALTICS

Tartu ülikooli teadlane Triin Laisk uurib rahvusvaheliste biopankade abiga, kas raseduse katkemisel võib olla seos ema geenidega.

Tartu ülikooli kliinikumi andmetel katkeb diagnoositud rasedustest iga viies või kuues. Triin Laisk uurib järeldoktoriõppe teadusprojektis, milline on ema geneetika roll raseduse iseeneseliku katkemise ehk spontaanabordi puhul.

Teadustöö uurib lisaks seda, millised geenid on olulised edukalt kulgeva raseduse jaoks ja millised terviseriskid ohustavad edaspidi naisi, kelle rasedus on katkenud. Paljude raseduste katkemise põhjus jääb Laisa väitel teadmata ning tulevikus võiks tema teadustöö ja järgmiste uurimuste põhjal ses osas olla märksa enam teadmisi.

Rahvusvaheline koostöö

Laisk osaleb rahvusvahelises projektis, kus kasutab erinevate riikide biopankade andmeid. Projekti valimisse kuulub ligi 420 000 naist USAst, Hiinast, Eestist, Suurbritanniast, Hollandist, Taanist, Norrast ja Austraaliast.

Eestis teeb Laisk koostööd kohaliku geenivaramuga ning uuringus kasutab ta üle 30 000 eesti naise andmeid.

Tartu ülikooli kliinikumi sünnitusabi ja günekoloogia arst-õppejõud Kristiina Rull ütles, et projekt on oluline teaduse jaoks, kuid praktilises elus sellest ilmsel palju kasu ei ole. «Mul on hea meel, et teadust arendatakse, aga ma ei tahaks, et uuringut hakatakse reklaamima imeasjana, mis muudab elu heaks,» lisas ta. Rull nentis, et ei tea, mida peaks naine ette võtma, kui tal on eelsoodumus raseduse katkemisele.

Tavapärane osa elust

Raseduse katkemine on elu loomulik ja tihti ka tarvilik osa, selgitas Laisk. «Raseduste katkemised on vajalikud selleks, et rasedus, mis tekib ja püsima jääb, oleks kvaliteetne,» märkis Laisk. Tema väitel võiks inimesi teavitada sellest, et raseduse katkemine on küll kurb, kuid enamasti siiski normaalne sündmus, mis ei mõjuta paari võimalusi tulevikus lapsi saada.

Laisk ei soovi veel uuringute tulemusi detailselt selgitada, sest sellekohase teadusartikli kirjutamine on tal alles pooleli. Siiski avaldas Laisk, et üksikute raseduskatkemiste puhul on teatav päritav komponent nähtav, kuid see pole väga suur.

«See on ka loogiline, sest tunnusel, mis on nii kahjulik inimese paljunemisele, ei saa olla väga tugev ja suure mõjuga geneetiline komponent,» selgitas Laisk ja lisas, et korduva spontaanabordi puhul on ema geneetikal suurem roll kui juhusliku raseduskatkemise puhul.

Eesti teadusagentuur andis projektile 37 600 euro suuruse personaalse uurimistoetuse. Teadusprojekt algas tänavu märtsis ja lõpeb tuleva aasta veebruaris.

Tagasi üles