:format(webp)/nginx/o/2018/12/31/11687410t1h6e2f.jpg)
Keeleinspektsioon on saanud viimase poole aasta jooksul mitmeid kaebuseid, milles kurdetakse, et Tartu söögikohtades ei oska töötajad piisavalt eesti keeles rääkida ning püüavad teenindada kliente inglise keeles.
Tartlased kaebavad ingliskeelse teeninduse üle (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keeleinspektsiooni Lõuna-Eesti järelevalvetalituse peainspektori Helgi Treimuthi sõnul on eri riikide rahvustoite pakkuvates söögikohtades keelenõudeid rikkunud eeskätt kokad, kes räägivad inimestega ainult inglise keeles.
Treimuth selgitas, et restoranid tahavad pakkuda klientidele paremat kogemust sellega, et toitu serveerib asjaomase rahvuse esindaja. Samas võib sedasi tekkida teenindaja ja kliendi vahel keelebarjäär. «Osa kliente ei soovigi inglise keeles kõneleda, isegi kui nad seda oskavad,» lisas Treimuth.
Seentega või ilma?
Keelebarjäärist tekkinud arusaamatus juhtus näiteks 17. novembril Tasku keskuse restoranis Chopsticks. Seal einestanud Jana Halvita kirjeldas, et tellis supi, kuhu palus seeni mitte panna, kuid lauda toodi siiski seentega toit. Ühele teenindajale oli Halvita üritanud nii eesti kui ka inglise keeles olukorda selgitada, kuid too polevat saanud kummastki keelest aru. Pärast seda tuli kohale teine teenindaja, kes eesti keelt pisut oskas, kuid oli enne rääkinud pikalt telefoniga ega olnud seetõttu saanud klienti aegsasti aidata.
Chopsticksi esindaja Radda Shustrovi sõnul ei ole Chopsticksil ühtegi söögikohta, kus korraga oleks tööl vaid sellised inimesed, kes eesti keelt ei oska. Shustrov lisas, et teenindajaks võib palgata vaid inimesi, kellel on vähemalt B1-taseme eesti keele oskuse tõend. «Kui inimesel selline paber on, ei saa tööandja tõendit vaidlustada,» nentis Shustrov.
Tasku keskuse restoranis toimunu täpseid detaile Shustrov ei teadnud. Ent ta oletas, et teenindaja, kellega klient konflikti sattus, oli hoopis Indiast pärit köögitöötaja, kellelt ei nõuta eesti keele oskust.
Helgi Treimuthi sõnul on tarbijakaitseseaduse alusel tarbijatel õigus saada eestikeelsest teavet ja teenindust. Ta lisas, et valitsus on kehtestanud B1-taseme keeleoskuse kõigile teenindus- ja müügitöötajatele, kelle tööülesannete hulka kuulub tarbijate vahetu ja regulaarne teenindamine ning tööalase teabe edastamine.
Mitmed kaebused
Keeleinspektsioonile on Tartu teenindajate keeleoskuse tõttu laekunud kaebusi veel söögikoha Ruunipizza ja Pannkoogikohviku ning restoranide Chez André, La Dolce Vita ja Georgian Kitcheni kohta.
Ruunipizza juhataja Kristiin Kalda seda teemat pikemalt kommenteerida ei osanud, kuid kinnitas, et restoran pöörab alati tähelepanu teenindajate keeleoskusele. La Dolce Vita juhataja René Faoro ütles, et nende kohta tegi suvel kaebuse «raske iseloomuga klient». Faoro lisas, et suvel oli neil tööl üks välismaalane, kuid nüüd on neil tööl ainult eestlased.
Chez André restoran kommentaari anda ei soovinud ning Georgian Kitcheni juhataja kõneles inglise keeles ega saanud ajakirjaniku küsimustest aru.