PLUSSID
Tartu 2018. aasta plussid ja miinused
Tartu kultuurieksport paneb uhkust tundma. Tartlased tõestasid Narvas «Kremli ööbikutega», et pole võimelised mitte üksnes ise kultuuripealinnaks kandideerima, vaid võivad ka konkurendile tiitli kandikul kätte kanda. Tartlasest tänavakunstnik Edward von Lõngus tegutses Euroopa pealinnades. Tartuga seotud filmitegijad Moonika Siimets («Seltsimees laps») ja Terje Toomistu («Nõukogude hipid») vaimustasid publikut filmifestivalidel. Ja Mati Karmini «Suudlevate tudengitega» on kaetud terve Venemaa.
Tartu bussiliinivõrgu arendamise püüdlused, seekord laialdase rahvaarutelu seltsis. Rohket andmestikku kasutades ja Soome kogemusi appi võttes koostatud liinivõrguettepanek andis inimestele ainest kaasa mõelda. Omaette küsimus, kas ka tulemus tuleb plussivääriline. Kui ajakava peab, asume kõik juba juulis katsetama.
Tselluloositehase kavandamise arutelu liitis linlased ja käivitas arutelu selle üle, mis Tartu on ja mida ta ei ole. See arutelu kinnitas, et elukeskkond ja puhas loodus on tartlastele tähtis. See mõttevahetus liitis isegi linnavolikogu mitte nii väga tavalisse üksmeelde ja kinnitas tontide maalimisest hoolimata, et omavalitsus ja valitsus ei ole Eestis meie ja nemad. Või siis lühemalt ja reljeefsemalt väljendudes: meie võit!
EV100 tõi Tartusse mitmeid uhkeid kingitusi ja häid algatusi: presidendi vastuvõtt, sajameetrise läbimõõduga jääkarussell, suured lipud veetorni ja viljasalve katusel, Koidula ja Jannseni mälestusväljak – kes jõuaks kõike head ja paremat kokku arvata!
Tartu kunstimuuseumi kogude kolimine ERMi rüppe, meie kunstivaramu pääses Vallikraavi tänava kopitavast ja varisemisohus majast. Töötajad ka.
MIINUSED
Käpardlikkuse meistriklass vaksalis. Mais põles juhtimiskeskus, seetõttu tekkisid tõrked rongiliikluses ja inimesed pidid suvi otsa Kärkna kandis pikki seisakuid taluma. Ilmnes, et klientide teavitamine ootamatutest riketest pole Elronile oluline teema. Neli kuud oli vaksalis invatõstuk katki ning inimesed kurdavad näruse viidamajanduse ja ajakohast infot andvate tabloode pärast – ajal, kui muud linna täidavad tihedasti igasuguste liikuvate piltidega reklaamiekraanid.
Haigekassa, kes kinnitas tervishoiuteenuste loetelu järgmiseks aastaks nii, et haruldast haigust põdev Tartu tüdruk Katerina Runina ei saa loota neerusiirdamisele. Siirdamisele pääsemiseks on talle vaja ülikallist ravimit Eculizumabi, mille hankimist haigekassa ühe teise haruldase haigusega tüdrukule küll rahastas, aga Katerina haigust silmas pidades mitte. Taas astub appi Tartu ülikooli kliinikumi lastefond.
Tselluloositehase saaga jättis tartlastest mulje kui masinapurustajatest, kes ei mõista tootmise ja seda toetava uurimistöö tähtsust. Justkui nohikutest lillelapsed, kes arvavad, et raha tuleb seinast ja suurema pensioni aitab maksta parem peaminister. Investorite tõrjumises pole midagi uhkeldamisväärset.
Me nimetame seda ahistamisskandaaliks raamatukogus. Siiani veenvalt selgitamata asjaoludel lasi Tartu ülikool päevapealt lahti kõrgelt koolitatud teadlase ja end aastaid tõestanud võimeka akadeemilise administraatori Martin Halliku. Me ei tea, kas ta on süüdi selles, milles teda süüdistatakse, aga ülikooli ebaveenvad selgitused juhtunu kohta ning ülikooli juhtkonna varjav keerutamine väärib rasvast miinust.
Inimeste pime usk imeravimitesse, sealhulgas MMSi ja DMSOd sisaldavate lahuste manustamine ning iseenda ja oma laste tervise kahjustamine. Mis kasu on üldisest lugemisoskusest ja maailmatasemel kooliharidusest?