Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/01/12/7479123t1h5df4.jpg)
/nginx/o/2018/12/27/11680774t1h9d32.jpg)
Esimesel jõulupühal nägi 73-aastane memm oma talu juures hulkumas koera. Memm helistas Tartu koduta loomade varjupaika, et need loomale järele tuleks. Siis oli koer veel terve ja jooksis neljal käpal, nagu üks koer jooksma peab. Kui varjupaiga töötajad tema juurde jõudsid, oli loom läinud talu lähedal asuvasse kraavi kuuse alla peitu, värske lumi reetis varjupaiga töötajatele tema asukoha – koer oli vigastatud.
Esialgu arvas Tartu koduta loomade varjupaiga projektijuht Kirke Roosaar, et koer oli saanud autolt löögi. «Maaülikooli loomakliinikus leiti ta selgroost õhupüssi kuul. Saime aru, et keegi on tahtlikult koera lasknud,» ütles ta.