Eestlased hüppasid Hiinaski üle jaanitule

Harbini eesti seltsi liikmed 1930. aastate alguses jõe äärde spordiplatsi rajamas. Foto: Rahvusarhiiv

Üheksateistkümnenda sajandi lõpu või kahekümnenda sajandi alguse eestlaste diasporaast rääkides peetakse esmajoones silmas asundusi Venemaa avarustes. Kuid jõuti kaugemalegi: näiteks Hiinasse oli end saja aasta eest sisse seadnud mõnesajapealine Eesti kogukond.

Kirikuloolane Priit Rohtmets, kes andis koos Urmas Pappeli ja Tiit Kuuskmäega hiljuti välja kogumiku «Eesti ja Hiina suhete sünd», rääkis, et esimesed eestlased jõudsid Hiina kirdeosas asuvasse Mandžuuriasse 19. sajandi lõpul. Seda eeskätt seoses raudteega: nimelt rajas Vene impeerium läbi Mandžuuria raudrööbastega otsetee Kaug-Itta.