Otepää vallavanem Kaido Tamberg edendab turismi Kadõrovi lähikondlasega
Vallajuhi sõnul tuleks stereotüüpidest Tšetšeenia kohta loobuda.

Otepää vallavanem Kaido Tamberg (vasakul) ja Tšetšeenia Vabariigi turismiminister Muslim Baitazijev kirjutasid eile Otepää turismiinfokeskuses alla koostöödeklaratsioonile

FOTO: Siim Saavik

Eile allkirjastasid Tšetšeenia Vabariigi turismiminister Muslim Baitazijev ja Otepää vallavanem Kaido Tamberg Otepää turismiinfokeskuses koostöödeklaratsiooni. Kokkuleppe kohaselt avavad kaks «mägirahvaste» pealinna teineteisele oma turismiväravad: Otepää turismiinfokeskuses avatakse Tšetšeenia infolett ning Tšetšeenia pealinnas Groznõis Otepää ja Eesti infolett.

Otepääl avatud infopunktis on saadaval Tšetšeeniat kui reisisihtkohta tutvustavad trükised vene, inglise ja eesti keeles.

Kuidas näeb vallajuht koostööd ise? Kas turismialane kokkulepe kahtlasevõitu maine ja autoritaarse valitsemisstiiliga Tšetšeenia riigipea Ramzan Kadõrovi lähikondlasega on eetiline?

Kaido Tamberg, millal ja kuidas koostöö tšetšeenidega alguse sai?

On olemas Groznõi ja Otepää linnavalitsuste koostööleping aastast 1992. Aga praegune koostöö algas sellest, kui kohtusime möödunud kevadel Pihkva linna juubelil väga meeldivate Groznõi linnavalitsuse esindajatega. Jutuks tuli muu hulgas ka tollane koostöö ning nad kutsusid meid külla. Käisin koos Valgamaa arenguagentuuri (maakondlik arendusorganisatsioon, mille üks eesmärk on ka turismi arendamine-J.Z) töötajate Rein Orgi, Signe Unti ja Iivi Tigasega Tšetšeenias.

Olete öelnud, et tahate kummutada nii Eesti kui Tšetšeenia kohta käivaid müüte. Millised need müüdid on?

On ju kerge utreerida ja öelda, et ärge käige selle rahvaga läbi. Isiklikult ei pea ma seda õigeks, ütles Kaido Tamberg.

Kõige suurem müüt Tšetšeenia kohta on see, et kohe võetakse riiki külastavad välismaalased pantvangi ja aetakse auku. Eesti kohta on see, et meil süüakse siin venelasi lõunaks. Nii hullud need eelarvamused seal õnneks siiski polnud ja ka meie tegemistega olid tšetšeenid hästi kursis. Ausalt öeldes suhtuti meisse väga lugupidavalt.

Nagu mainisite, algas Otepää koostöö Groznõiga juba Džohhar Dudajevi valitsemisajal. Kas võimuvahetus Tšetšeeniass on seda koostööd kuidagi mõjutanud?

Ei. Me leppisime kohe alguses kokku, et ei puuduta poliitilist tasandit ja kumbki pool ei anna hinnanguid. Seda me oleme ka järginud. Meie eesmärk on ikkagi luua infoliin kahe rahva vahel.

Eestlane rändab ju üsna eksootilistesse paikadesse ja ka sealtpoolt on huvi Eesti, näiteks Tartu ülikoolis õppimise vastu.

Milline on teie enda Groznõis käimise kogemus?

Minu ainuke reis sinna leidis aset selle aasta sügisel, see oli nn luurereis kontaktide loomiseks, mis kestis kokku neli päeva. Meile näidati seal linna, mis peale sõda uuesti üles ehitatuna näeb välja väga modernne, nagu väike Dubai.

Demonstreeriti, et linnaruum on väga turvaline, mida tõestas ka see, et lapsed mängivad õhtul õues. Samuti julgevad kohalikud autodel uksed lahti hoida. Meid viidi mägedesse ja näidati ajaloolisi sõjateid, samuti külastasime muuseume. Räägiti ajaloost, rahvakommetest: näiteks veritasust ja pruudiröövidest. Juhiti tähelepanu sellele, millised on üldse Tšetšeenias turisti võimalused. Neil on kõik vajalik olemas, kuid sinna ikkagi kardetakse minna.

Kas reisikulud kattis Groznõi linnavalitsus?

Jah, meie vastuvõtukulud kandsid nemad. Lende finantseerisime ise turismiprojekti eelarvest.

Milline on sihtgrupp, kes Tšetšeeniast Eesti turismireisidel käima hakkab ja vastupidi. Kes peaks Eestist sinna reisida tahtma?

Ega me ei ole nii naiivsed, arvamaks, et hordid kohe liikuma hakkavad. Kõigepealt tuleb avada uks. See on vajalik, et soovija saaks hankida infot turvalist liini pidi.

Siiski, keda te loodate siin lähiaastatel näha?

Me räägime infoalasest koostööst. Esimene samm oli ikkagi avada infoliin. Ja meid huvitav piirkond ei ole ainult Tšetšeenia, vaid kogu Kaukaasia. Seal on huvi Eesti vastu olemas ja kindlasti hakkavad turistid Eestisse tulema, kui veenduvad, et siin on turvaline.

Millised infoliinid ja kuidas täpselt avatakse?

Praegu on esimene samm tehtud ja uks paotatud. Edasine plaan on selge. Tšetšeenid kutsuvad meid tõenäoliselt veelkord külla, nüüd juba natuke suurema delegatsioonina. Ilmselt toimub see kevadel või suvel. Esialgsete plaanide järgi avatakse Groznõis Otepää ja Eesti infostend märtsis või aprillis.

Kas Tšetšeenia turistidel ei või tekkida Eestis viisaprobleeme?

Aga see on nende enda lahendada, ega meie ei lahenda viisaprobleeme. Loomulikult need, kellel on sanktsioonid peal, ei saa siia tulla. Peame arvestama, et tegu on ju Venemaa Föderatsiooniga.

Mil määral olete kursis praeguse Tšetšeenia riigipea Ramzan Kadõrovi isiku ja tema tegemistega? Kui palju olete tema kohta infot kogunud?

Temaga isiklikult ma kohtunud pole. Eks tema kohta liigub igasugust infot, aga mina ei ole hinnangute andja. On ju kerge utreerida ja öelda, et ärge käige selle rahvaga läbi. Isiklikult ei pea ma seda õigeks.

Mis mulje on temast jäänud?

Eks ta tundub selline kõva käega valitseja. Aga kui vaadata selles kontekstis, et mis seal toimub ja millised hõimud seal tegutsevad, siis te saate ju isegi aru, et olukord on komplitseeritud. Sisuliselt on seal sõjajärgne seis. Et oleks kord, peab seda tagama vastavate meetoditega.

Kadõrov on öelnud, et Tšetšeenias pole homoseksuaalseid inimesi. Meedias on levinud info, et riigis on toime pandud räigeid inimõiguste rikkumisi just homoseksuaalide vastu.

Mina ei ole homo-organisatsioonide esindaja. Ma ei arva, et ma peaks klammerduma arusaama külge, et me ei tee Tšetšeeniaga turismialast koostööd, kuna nad ütlevad, et homosid seal pole.

Kindlasti on neil seal sellealaseid probleeme, aga meie antud tegevuse eesmärk ei ole seal seda asja ajada. Minu isiklik suhtumine homoseksuaalidesse on tolerantne. Mulle ei meeldi aga, et nende nõudmised lähevad kuni lapsendamisõiguseni välja. Kuskile tuleks ikkagi piir tõmmata. Suhtumised ühiskonnas ei muutu kiiresti, liiga kiired nõudmised võivad tolerantsusele hoopis tagasilöögi anda.

RIA Novosti andmetel karistas Tšetšeenia juht 2013. aastal spordiminister Salambek Ismailovit ebarahuldava töö eest poksiringis. Kas ta on ka turismiministrit sarnaselt nuhelnud?

See on hea küsimus, mina ei tea seda. Aga vaevalt küll, tema näos ei olnud sinikaid ega plekke näha. Ma ei oska selliseid asju kommenteerida.

Kes on Tšetšeenia Vabariigi turismiminister Muslim Baitazijev? Tema kohta inglise keeles infot napib. Palju te temast inimese ja poliitikuna teate? Kui tihedalt on ta Kadõroviga seotud?

Tean temast niipalju, et tegu on mitme kõrgharidusega mehega, kes on õppinud Peterburis ja valdab vähemalt kaheksat keelt. Ma ei oska rääkida tema seosest Kadõroviga, aga eeldan, et ta peab olema võimusoosingus. Meie kohtusime silmapaistvalt intelligentse ja haritud mehega, kes on motospordi huviline ja Eesti sõber. Ta on koos Eesti motosportlastega matkanud ja Eestis tihti käinud.

Millise motoklubiga on ta koostööd teinud?

Seda ma tea.

Kas eetiliselt ei ole probleemne teha koostööd autokraatlikult juhitava riigi valitsusega?

Me ei tee koostööd Tšetšeenia valitsusega, meie asjaajamine toimub omavalitsuse tasandil ja minu teada pole ükski riik öelnud, et Groznõiga ei võiks teha koostööd. Ükski inimene, kellega me suhtleme, pole ka sanktsioneeritute nimekirjas. Ka meie peaksime stereotüübist Tšetšeenia kohta loobuma. Kui me jätame sõlmimata võimalikud sidemed, siis meile sellest tulu ei tõuse, pigem kahju.

Miks just Tšetšeenia. Miks mitte mõni teine riik?

Sest me sattusime kokku just tšetšeenidega, mitte näiteks sudaanlastega.

Nimetate Tšetšeeniat külalislahkeks ja turvaliseks maaks. Samas on jäänud mulje, et olud on seal päris rahutud. Ramzan Kadõrovi isa tapeti ja talle endalegi on mitu korda proovitud teha atendaati.

Aga vaadake, millal see kõik oli. See oli üle kümne aasta tagasi. Mis oli Eesti 20 aastat tagasi? Tahan öelda, et olud on ajas muutuvad. Mina räägin seda, mida me kohapeal nägime.

Kas te ei karda minna vastuollu Eesti Vabariigi ametliku välispoliitikaga, mis on natuke ettevaatlikum?

Me oleme ka välisministeeriumile selle koostöödeklaratsiooni saatnud. Omavalitsusel peaks ikkagi säilima õigus arendada turismialast koostööd. Vastasel juhul tekib küsimus, et mis riik meil on, kui seda teha ei tohi. Kuulan välisministeeriumi nõuandeid hea meelega, siiani pole ma aru saanud, et seda teha ei võiks.

Urmas Paet ei kiida koostööd heaks

Otepää vallavalitsuse koostööd Groznõi linnavalitsusega kritiseeris täna endine välisminister ja praegune Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet.

«Täna ei ole ju 1. aprill. Seega Otepää otsib tõsimeeli koostööd Kadõrovi režiimiga. Kõigist maailma piirkondadest valis Otepää kuritegeliku režiimi, mis otsib paaniliselt rahvusvahelist respekti. Otepää juhid võiksid lugeda inimõigusorganisatsioonide raporteid Tšetšeenia režiimi julmuste kohta ja seejärel kaaluda uuesti, kas sai ikka adekvaatne otsus tehtud,» kirjutas Urmas Paet Postimehele saadetud e-kirjas.

Tagasi üles