Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Päästeamet koondab jääolude info kaardirakendusse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Jääl peab olema tähelepanelik, jääolud veekogu eri kohtades võivad olla erinevad.
Jääl peab olema tähelepanelik, jääolud veekogu eri kohtades võivad olla erinevad. Foto: Marko Saarm

Päästeamet alustas sel nädalal jää paksuse mõõtmisega populaarsematel siseveekogudel, tulemusi saab vaadata kaardirakenduselt.

Jääkaart on loodud selleks, et oleks võimalik paremini edastada inimestele infot jääolude kohta meie siseveekogudel. „Eestis on ligikaudu 1200 järve ja veehoidlat, lisaks ka jõed ning lugematu arv tiike. Igale poole me ei jõua, aga kindlasti käime jääd mõõtmas neil veekogudel, kus inimesi käib rohkem ning kus on ka õnnetusi juhtunud,“ selgitas Lääne Päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Viktor Saaremets. Ta lisas, et kaart on ajas täienev.

Päästekomandod mõõdavad jää paksust vastavalt ilmastikuoludele ja seni, kuni jääolud on muutunud stabiilseks. Välja valitud siseveekogudel mõõdetakse jääd igapäevaselt hiljemalt kell 12 ning andmed sisestatakse kohe kaardirakendusse. Jääkattele tasub minna alles siis, kui selle paksus on vähemalt 10 sentimeetrit.

„Kuna käes on pikad pühad ja koolivaheaeg, siis käivad inimesed rohkem looduses ja veekogudel uisutamas, suusatamas või kalastamas. Jääle minnes peab kindlasti veenduma, et see on piisavalt paks ja turvaline. Jääkaart aitab sellele kaasa,“ ütles Saaremets. Ta rõhutas, et jääle minnes peab igaüks vastutama oma turvalise käitumise eest.

Jääl peavad kaasas olema ohutusvahendid, ka siis kui jää pakus on lubatud 10 cm, sest ühe veekogu piires võivad jääolud tugevalt varieeruda. Mida kiirevoolulisem veekogu, seda ebaühtlasem on jää.

Läbi jää vajudes peab inimene arvestama, et jääaluse vee temperatuur on kõigest paar kraadi üle nulli. Nii külmas vees peab täiskasvanud inimene vastu maksimaalselt 10 minutit, laps kaotab sellise temperatuuriga vees teadvuse veelgi varem. Kõige parem oleks, kui lapsed käiksid uisutamas ainult ametlikel ja turvalistel liuväljadel ning veekogude jääle omapäi ei läheks.

Päästeamet kutsub kõiki inimesi üles ettevaatlikkusele ja tähelepanelikkusele veekogude ääres. Esimene jää võib pärast pikka ja palavat suve eelkõige lastes elevust ja uudishimu tekitada, seega palutakse lapsevanematel rääkida kodus üle hapra jääga seonduvad riskid ning hoida oma lastel silm peal. Kui märkad hädalist või vajad ise abi, siis tuleb esimesel võimalusel helistada hädaabi numbril 112.

Jääkaardi leiab siit: http://goo.gl/c9Y9N6

Kuidas käituda?

Tagasi üles