Tartus tähistatakse täna Jaan Tõnissoni 150. sünniaastapäeva
Galerii ja uudis täienevad kogu päeva!

Täna terve päeva leiavad Tartus aset üritused, meenutamaks legendaarse riigimehe ja Postimehe väljaandja Jaan Tõnissoni elu.

Päeva alustati juba kell üheksa hommikul küünalde süütamisega Tõnissoni maja (Anna Haava 7) ees ja Raadi kalmistul, kell 10 peeti mälestushetke Tõnissoni ausamba (Gildi 1 vastas) juures. Mälestussamba juures pidasid kõne Jaan Tõnissoni seltsi esimees Krista Aru ja Postimehe peatoimetaja Lauri Hussar, ausamba jalamile asetati pärjad ja küünlad. «Usk inimesesse, usk oma rahvasse, usk töösse andis vaimu ja ühes vaimuga rõõmu,» rõhutas Aru Tõnissoni mõju eestlusele. «Täna peame meie seda kõike edasi viima ja ka ise selle üle rõõmustama.»

Lauri Hussar ütles, et Jaan Tõnisson oma kompromissitu sooviga Eestit paremaks teha suutis korda saata palju. «Tal olid põhimõtted ja tal olid ka aated. Oma poliitilist karjääri ohvriks tuues oli ta nõus langetama ka ebapopulaarseid otsuseid. See on omadus, mida me näeme tänapäeva poliitikas harva,» leidis Hussar. Ta tõi välja, et 1890ndate aastate alguses, kui Karl August Hermann Postimeest müüa plaanis, ei olnud Tõnissonil ja tema sõpradel esialgu kogu raha, et ajaleht välja osta. Hermann nõustus ootama ja leppis tuhanderublase käsirahaga.

«See tuhat rubla on märgilise tähendusega. Sama summa tuli maksta tollasele tsaaririigi tsensorile siis, kui lehte jõudis midagi, mis oli riigivaenulik ja tsensorile ei meeldinud,» selgitas Postimehe peatoimetaja. «Reeglina olid kõik need lood seotud eesti rahvuse ja julgen öelda, et ka tulevase Eesti riigiga.»

Jaan Tõnisson viis Postimehe varasemast märksa kõrgemale tasemele ning kasvatas tiraaži paarikümne aasta jooksul 20 tuhandeni. «Tal oli ka suur missioon ajakirjandushariduse arendamisel,» märkis Hussar. Lisaks kõigele muule tõi Tõnisson Eesti ajakirjandusse ka pealkirjad. «Enne seda olid vaid esile tõstetud lühikesed laused või mingisugused märksõnad. Pealkirjadega oli võimalik juba palju rohkem öelda,» rõhutas Hussar. Samuti leidis ta, et ka tänaste ajakirjandusžanrite ja praeguse Postimehe teemablokkide kujunemist mõjutas Tõnisson oluliselt. 

Hussar küsis, mida ütleks Tõnisson praeguse ajakirjanduse kohta ja milliseid mõtteid annaks ta edasi tänastele ajakirjanikele ning leidis, et Tõnisson esitaks küsimusi. «Kindlasti küsiks ta, milline on paberlehe tulevik,» arvas Hussar. Toimetaja väljendas usku, et Postimees jõuab inimeste postkastidesse ka paarikümne aasta pärast.

«Kindlasti küsiks Jaan Tõnisson, kas praegune ajakirjandus ei ole liiga kergekaaluline. Vaatamata kiirele digipöördele, muutustele ajakirjandusmaastikul ja sellele, mis toimub sotsiaalmeedias, on kvaliteetajakirjandus jätkuvalt tähtis. Ka meie konkurendid panustavad sellesse ja tulevikus toob see kindlasti meile lugejaid juurde,» arutles Hussar.

Olulise tähtpäeva puhul kinkis Postimehe peatoimetaja Eesti Meedia poolt Jaan Tõnissoni seltsile Mati Karmini skulptuuri, mis kujutabki just suurmeest.

Pärast mälestamist Tõnissoni ausamba juures algas tänujumalateenistus Pauluse kirikus, kus kõneles ka Eesti Vabariigi peaminister Jüri Ratas.

Peaminister tõi välja, et Tõnisson oli suurmees, kes suutis elu jooksul palju. «Ta jõudis teenida meie riiki mitmekordse valitsusjuhina, Maapäeva ja Asutava Kogu saadikuna, Ajutise Valitsuse ministri ning riigikogu esimehena. Tõnisson näitas oma elu ja tegevusega kõikidele kaasaegsetele, et kui ühendada truudus kõrgete eesmärkide ning sihikindla tööga, on võimalik tuua need ideaalid elupraktikasse,» märkis Ratas.

Peaminister rääkis ka, et Eesti praeguses valitsushoones, Stenbocki majas on Riigivanemate saalis teiste riigimeeste portreede seas ka Jaan Tõnissoni oma.

«Maalide juures on kirjas meie suurmeeste surma-aastad ning need on paraku üleliia sarnased. Jaan Tõnissoni portree all on 1941. aasta järel küsimärk ning tema elu lõpust pole palju teada. Raske on kujutleda, kas riigijuhid söandasid toona isegi unistada, et ühel päeval saame tähistada oma riigi sajandat juubelit,» kõneles Ratas.

Kell 12.15 leidis aset koosviibimine Eesti Üliõpilaste Seltsis (J. Tõnissoni 1), kell 14.15 algas Tartu ülikooli aulas konverents «Jaani kood», kus pidasid ettekandeid Marju Lepajõe, Matti Maasikas, Jaan Undusk, Maris Jõgeva ja Joonas Hellerma. Tartu Postimees vahendas konverentsi otseülekandena.

«Jaan Tõnissonil on praegustele kodanikele palju öelda. Tema aus järjekindlus ja usk inimeste koostegemise võimesse on aktuaalne ka tänapäeval. Koostöö on väikesele riigile ellujäämise võti. Seda rääkisid nii Matti Maasikas, Joonas Hellerma, Maris Jõgeva kui ka Marju Lepajõe,» ütles konverentsi moderaator, Jaan Tõnissoni seltsi aseesimees Aimar Altosaar.

"Jaan Undusk luges Jaan Tõnissoni elust ja tööst välja sõnumi tänapäeva eestlastele mitte karta endaks jääda ning selle, et oma tõe ja õiguse eest tuleb seista."

Kell 19 algab väikeses Vanemuises (Vanemuise 45a) kontsertetendus «Jaan Tõnisson 150 – vana armastus», mille autor ja lavastaja on Priit Strandberg. Etendusele järgneb kutsetega vastuvõtt.

Tagasi üles
Back