Eelarve arvestab lasteaiatasu tõusuga

Lasteaiatasu kallinemise pidurdamine on üks tuliseid vaidlusteemasid uue linnaeelarve koostamisel, mille üle Tartu volikogu asub täna arutama. Foto: Sille Annuk

Tartu linnaeelarve kinnitamist saadab tavapärane protest lasteaiatasu tõusu vastu, mille tingib automaatselt alampalga kasv. Nii kerkib uuel aastal Tartus lasteaiatasu 75 euroni, mis on 15 protsenti eelneva ehk praegusel juhul lõppeva aasta riiklikust alampalgast. Tänavu on lasteaia kohatasu suurus samal viisil tuletatud 70 eurot ja 50 senti.

Nüüd on volikogu opositsioonijõud ühes valimisliiduga Tartu Eest teinud ettepaneku jätta uuel aastal kohatasu samaks, kui on tänavu, ehk hinnatõus ära hoida.

Nad on põhjendanud, et aastail 2013–2018 on lasteaia kohatasu tõusnud kahekordseks, ja see ületab märgatavalt keskmise palga tõusu tempot, mis oli samal ajavahemikul 36 protsenti.

Kohatasu suuruse seose tõttu alampalgaga suureneb lasteaiatasu kuus protsenti, mis ületab riikliku lapsetoetuse kasvu kiiruse ja opositsiooni hinnagul «sisuliselt nullib riigi perepoliitika pingutused sündimuse tõusu stimuleerimiseks».

Kolimissurve hinnatõusust

Eelnõu on esitanud Jüri-Ott Salm (VL Tartu Heaks), Peeter Laurson (Isamaa), Gea Kangilaski (SDE), Hannes Klaas (VL Tartu Eest) ja Indrek Särg (EKRE). Nad osutavad, et naabervaldade väiksem lasteaiatasu võib peredele olla põhjus Tartust ära kolida – Kambjas on kohatasu 25–35 eurot, Tartu vallas 22.50–40 eurot.

Linnavalitsus ei toetanud seda eelnõu, mis on täna volikogus hääletamisel, ega ka teisele lugemisele jõudva linnaeelarve parandusettepanekut, mis on ajendatud samast eelnõust.

Linnaeelarve laekumisi vähendaks lasteaia kohatasu kallinemise pidurdamine arvestuslikult 331 000 euro võrra.

Tartu rahanduse abilinnapea Monica Rand (KE) kaitses seisukohta põhjendusega, et Tartu tahab pakkuda head alusharidust ja kohatasu katab ka kõik tugiteenused, näiteks logopeedi abi.

Aastail 2013–2018 on lasteaia kohatasu tõusnud Tartus kahekordseks ja see ületab märgatavalt keskmise palga tõusu tempot.

Opositsiooni ettepanek oli katta linna tulude vähendamine tulumaksu suurema laekumise planeerimisega, vähendada lääneringtee ehituseks maade ostmise raha ning kriipsutada maha 82 500 eurot toomkiriku tornide valgustamise toetuseks.

Viimase ettepaneku oli teinud ka koalitsioon põhjusel, et Tartu ülikool, kellega kahasse valgustus oli plaanitud, otsustas töö edasi lükata, selgitas abilinnapea Rand. Toomkiriku projektist vabanev raha on kavas jagada linna esindusvõistkondade, MTÜ Rahvusvaheline Maja ja linnaosaseltside vahel.

Tulumaksu laekumise prognoosi suurendada poleks Ranna sõnul praegu õige. Eelarve kulutuste katteks on niigi plaanis uusi laene võtta 11 miljonit eurot.

Õieti ei leidnud toetamist opositsiooni ükski ettepanek. Sotsid soovisid kavandada 200 000 eurot vaksali teisele perroonile viiva lifti rajamiseks. Rand nentis, et töö on vajalik, kuid seda tuleb esmalt kavandada koos Eesti Raudteega.

Sotsiaaldemokraadid tahtnuksid suurendada 200 000 euro võrra ka lasteaedade remondiraha ja 180 000 euro võrra lasteaednike palgafondi.

Raadi arenguplaanid

Tartu Eest esindaja Vahur Kalmre pani ette lisada Ravila kaitseväelinnaku planeeringu ärajäämisest vabanev 40 000 eurot Raadi piirkonna detailplaneerimiseks – kokku saaks selleks 60 000 eurot. «See piirkond on Tartu arenguks väga oluline, sest asub kesklinna lähedal, on piisava suurusega ning pole siiani aktiivses kasutuses. Seega oleks meie valimisliidu arvates õige aeg hakata aktiivselt tegelema selle piirkonna tervikliku arendamisega,» põhjendas Kalmre.

Rand ütles, et toetust see ei leidnud, raha läheb küll planeeringute reale, aga Raadi arendusplaani hakkab koostama linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond.

Tuge ei saanud EKRE ettepanekud suunata 10 000 eurot isamaalise kasvatuse korraldamiseks gümnaasiumides (Rand: sellega tegeleb linnas 18 projekti) või Eesti merekooli Tartu filiaalile 10 000 eurot õppekaatri ostuks (Rand: korruptiivne ettepanek, EKRE liider Indrek Särg on merekooli filiaali juhataja).

Toetust ei leidnud ka EKRE ettepanek, mis ei nõua üldse raha. Nimelt soovis EKRE eelarve seletuskirjast maha tõmmata mõtte, mis kõneleb eesmärgist tugevdada Tartu positsioone rahvusvahelistuva ülikoolilinnana.

Rand ütles, et sellega ei saa nõustuda: «Näeme koostöös ülikooliga Tartut rahvusvahelise ülikoolilinnana.»

EKRE hoiakut, et võõrad ei ole meie linna teretulnud, nimetas Rand ebatartulikuks, sest tegelikult tahab linn arendada ka turismi.

Viimane sõna parandusettepanekute kohta on mõistagi volikogul.