Madis Lepajõe: õppida saab Tartus kõikjal

Madis Lepajõe Foto: Margus Ansu

Meie hariduslinna õpiprojektide eesmärk on kõigil ühine: ühendada kooliharidus üha enam päriseluga ning võimaldada õppimist elust enesest.

Nagu jutu pealkiri ütleb, saab Tartus õppida kõikjal, isegi linnavalitsuses. Julgen kinnitada, et see vastab tõele. Kuu aega tagasi täitus mul esimene tööaasta pärast naasmist linna palgale. Olen aasta jooksul väga palju uut teada saanud ja nüüdseks sügavalt veendunud, et Tartus on tarkust mitu korda rohkem kui (isegi põlistartlasest) kõrgele ministeeriumiametnikule paistab.

Kõik me teame, et inimene õpib üldjuhul ise ning igal pool (paraku laulusalmi järgi sureb ikka lollina). Aga veel enam me võidame kõik, kui õpime ise ja räägime ka teistele edukatest näidetest, kus koolid, st eelkõige meie õpetajad, teevad märksa rohkem kui õppekavas kirjas. Ja mis eriti oluline – laste tunnikoormus sealjuures ei suurene, vaid õppimine on neile huvitavam ja tulemused väljapaistvad.

Tartu arenguplaanid seavad meile, Eesti vaimupealinnale, sobivalt kõrgeid eesmärke. Samuti peame Euroopa kultuuripealinna 2024 tiitli võitmiseks pingutama igal rindel. Meie koolid oma tuntud headuses on selle võistluse eesotsas. Linna arengukava ütleb, et «soovime võimaldada mitmekülgset õppetööd ühiselt koos Tartu linna haridusasutuste, huvikoolide, kõrgkoolide, ettevõtete, teadus- ja mäluasutustega». Koostöö tähtsust õppetöös toetab ka Tartu kultuuristrateegia 2030. Neist põhimõtetest juhindudes oleme Tartu linna koalitsioonileppe raames ning loomulikult koos koolide ja partnerasutustega ellu kutsunud programmi «Õppida saab kõikjal».

Tartu hariduses on käsil hulk koostööprojekte, millest ühe osa moodustavad koolide endi algatatud ning igapäevase õppetöö lahutamatuks osaks muutunud ühine tegevus. Nii osalevad koolid näiteks liikuma kutsuvate koolide võrgustikus, keskkonnainvesteeringute keskuse ning põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti projektides. Partneritena kaasatakse õppetöösse näiteks Tartu loodusmaja, Tartu linnaraamatukogu ja selle haruraamatukogusid, Tartu linna ja riigi muuseume ning paljusid teisi tarkust toitvaid asutusi ja organisatsioone.

Teist osa uuenduslikest ettevõtmistest suunab aga linnavalitsuse haridusosakond. Eelmisest aastast pakume loodusainete, täppisteaduste ning ajaloo- ja kultuurivaldkonna aktiivõppeprogramme. Siinkohal on paslik tunnustada koolide häid partnereid: Tartu loodusmaja, Tartu ülikooli muuseum, loodusmuuseum ja botaanikaaed loodusainetes, Ahhaa keskus ja Tartu ülikool täppisteadustes ning Eesti Rahva Muuseum, linnamuuseum, mänguasjamuuseum ja Tartu ülikooli muuseum ajaloo- ja kultuurivaldkonnas.

Igal koolil on võimalus valida sobiv(ad) programm(id), mida riigihanke kaudu leitud pakkujad koolile sobival ajal korraldavad. Kas riigihange on partneri leidmiseks kõige sobivam meetod, selle üle võib muidugi vaielda. Aga tegemist on avaliku rahaga ja selle kasutamisel kehtivad ranged reeglid.

Pole ju mõtet näiteks muusikakoolis õppivat üle-eestilise konkursi finalisti suruda tema jaoks igavasse muusikatundi või väita, et TV 10 Olümpiastardi võitja peaks ilmtingimata igas liikumistunnis kaasa lööma.

Keskse programmi kõrval on oma koht õppekava toetavatel väiksematel projektidel. Nende rakendamiseks korraldatakse konkurss. Projektitoetuse taotleja võib olla Tartus asuv põhikool või lasteaed üksi või koos partneriga. Gümnaasiumide jaoks konkurssi ei toimu, sest haridusosakond toetab gümnaasiumiõpilastele mõeldud suunapõhiseid praktikume otse.

Järgimist väärivat eeskuju pakuvad näiteks Hugo Treffneri gümnaasiumi loodus-, reaal- ja humanitaarsuuna välipraktikumid, Jaan Poska gümnaasiumi kunstiõppe kursused koostöös Tartu lastekunstikooli ja Tartu kunstikooliga, Annelinna gümnaasiumi füüsikapraktikumid koostöös maaülikooliga jne. Iga projekt lõpeb kokkuvõtva üritusega, kus osalised saavad tutvustada oma ettevõtmisi huvilistele ja osaleda töötubades. Väga kasulike ja uuenduslike ettevõtmiste tulemusena kasvavad mõnedki lühikesed projektid üle pikemaajaliseks sisuliseks koostööks.

Loomulikult on ka kestva koostöö eesmärk õppekava rikastada. Ühistegevuses luuakse sihtrühma õpilastele võimalus osaleda ainetundides väljaspool oma kooli. Niisugust püsivate partneritega koostööd teeb sel õppeaastal seitse Tartu kooli.

Näiteks on Hansa kooli ja Descartes’i kooli esimeste klasside õpilaste esmane pilliõpe Tartu II muusikakoolis, Kivilinna kooli muuseumitunnid linnamuuseumis ja Kesklinna kooli esimese kooliastme õpilaste koolipäev mänguasjamuuseumis, Miina Härma gümnaasiumi ja Mart Reiniku kooli kunstitunnid Tartu lastekunstikoolis ning ahhaalik kool Forseliuse koolis koostöös Ahhaa keskusega.

Muidugi on mitme (haridus)asutuse ühistegevuse puhul tavalisest keerulisem tunniplaane ja igapäevatööd sobitada ning õpetajaid jagada. Kuid eelnimetatud koolidel ja partnerasutustel jätkub tahtmist pakkuda lastele parimaid võimalusi – nad on õppekava täitmisel paindlikud ja arvestavad õppetöö osana ka koolivälist tegevust (osalus huvikoolis ja -ringis, treeningutel).

Pole ju mõtet näiteks muusikakoolis õppivat üle-eestilise konkursi finalisti suruda tema jaoks igavasse muusikatundi või väita, et TV 10 Olümpiastardi võitja peaks ilmtingimata igas liikumistunnis kaasa lööma. Hea eeskujuna tasub konkreetset ala tundvaid kaas- õpilasi muidugi aeg-ajalt tunnis kasutada.

Oma kõrgete isiklike eesmärkide saavutamiseks võiksid nad aga pigem juhendajate/treenerite näpunäidete alusel «täppistööle» pühenduda või kasutada vabaks jäävaid tunde mõne teise aine õppimiseks, milles nad veidi aeglasemalt edasi jõuavad.

Kokkuvõtteks – eesmärk on kõigil meie õpiprojektidel ühine: ühendada kooliharidus üha enam päriseluga ning võimaldada õppimist elust enesest praktiliste näidete ja ühiste oskuste kaudu. Ning näidata, et õppida saab ja peabki saama kõikjal, mitte ainult klassiruumis. Tartus jagub selleks ohtralt võimalusi ja rõõm on tõdeda, et neid võimalusi kasutatakse järjest enam. Head õppimist!