Lydia Koidula viisistas oma luuletusi

24. detsembril 175 aastat tagasi sündinud Lydia Koidulast on Reinhold Sachker teinud foto ligikaudu aastal 1870. Samal ajal tõi kirjaneitsi vaatajate ette oma esimesed näidendid ja viisistas ise nende etendamise kaunistamiseks oma luuletused. Foto: EESTI KIRJANDUSMUUSEUMI KULTUURILOOLINE ARHIIV

Esimese üldlaulupeo vaimseks liidriks kujunenud Lydia Jannsenile andis Carl Robert Jakobson rahvusromantilise nime Koidula. Koidulauliku 175. sünniaastapäeva eelne kirjutis keskendub tema kokkupuuteile muusikaga. Ehk selgitab see veidigi Koidula kirglikku pühendumust muusikalise suursündmuse ettevalmistamisel.

Luuletaja muusikahuvi pärineb tema kodust, otseselt isalt Johann Voldemar Jannsenilt. Katke Koidula kirjutatud isa eluloost: «Üks meelelahutuse abinõu on aga papale läbi kõigi aegade lohutuseks olnud: tema muusika huvi! Jumala ja sule kõrval oli madam Muusika alati tema südamerõõmuks.»

Pärnu perioodil laulis pereisa sealses saksa kooris, asutas eesti laulukoori ja juhatas seda kodus. Tartus elamise ajal juhatas ta Maarja koguduse segakoori ning hiljem Vanemuise seltsi mees- ja segakoori. Neis koorides osalesid Jannseni lapsed – tütred Lydia ja Eugenie ning pojad Harry ja Eugen.