Fotod: rahvusarhiivis saab oma käega katsuda suurteost Sixtuse kabelist

Kaspar Koort
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Läinud nädalal pakiti rahvusarhiivi uurimissaalis lahti kolmeköiteline koguteos Sixtuse kabelist «La Cappella Sistina». Tegemist on tõeliselt eksklusiivse teosega: seda on trükitud vaid 1999 eksemplari ning Scripta Maneanti kirjastuse kodulehel on selle hinnaks 12 600 eurot.

«La Cappella Sistina» andis Vatikan koostöös Itaalia kirjastusega Scripta Maneant välja möödunud aastal. Tänavu suvel osteti üks eksemplar Eestisse, kusjuures mitte kellegi koduraamatukokku eputamiseks, vaid just selleks, et meie mälu-, teadus- ja õppeasutused saaks trükist eksponeerida.

Rahvusarhiivi uurimissaali jääb Eesti Ekspressi kultuurilisale Areen kuuluv Sixtuse kabeli suurepärane ülevaade uue aasta jaanuari lõpuni. Seejuures pole hinnalised köited kusagil klaasi all vitriinis, vaid kinnastatud kätega tohib raamatuid ka lehitseda ja põhjalikumalt uurida.

Sixtuse kabelit dokumenteerivad köited kaaluvad kokku umbes 27 kilo, köidete formaat on 43,5 x 61 cm ja neis on 778 ülikvaliteetses värvitrükis lehekülge. Teos avab digitehnika viimase sõna abil kabelis asuva Michelangelo laemaali (1508–1512) ja kabeli idaseina katva «Viimse kohtupäeva» (1535–1541), samuti varasemate meistrite tööd 15. sajandist.

Nii lähedalt ei ole kabelis koha peal võimalik neid töid vaadata – väljaandes on üks-ühele mõõtkavas 220 fotot, kus on näha kunstniku iga parandus, iga erinev krohvikiht, iga pisemgi detail. Teoste ülespildistamiseks kulus 65 õhtut ja ööd.

Eesti kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise professor Hilkka Hiiop rääkis, et kui kuulis esimest korda plaanist Sixtuse kabeli kunstiväärtused raamatukaante vahele panna, suhtus ta sellesse teatud skepsisega: kes ikka hakkab 21. sajandil sellist asja trükkima?

«Kuid tulemus on selline, mis muudab ka koguteose enda peaaegu et kunstiteoseks,» kiitis Hiiop. «Selle fotode kvaliteet, mõõtkava, detailsus - midagi analoogset pole mulle varem kätte sattunud.»

Professor soovitab kõigil huvilistel kindlasti «La Cappella Sistinaga» tutvuma minna, sest pole küsimustki, et Sixtuse kabelis koha peal kunstiteostest nii detailset ülevaadet ei saa.

«Seal näed neid vaid kaugelt, raamatus on aga detailsuse aste selline, nagu saaksid teoseid vaadelda restauraatori perspektiivist,» rõhutas Hiiop.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles