Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Pedigree rokkis Armastuse saalis kõrge pingega

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Sünnipäeva puhul vanu ja uusi bändiliikmeid kaasanud Pedigree kruttis pinge üles kohe esimeste taktide ajal.
Sünnipäeva puhul vanu ja uusi bändiliikmeid kaasanud Pedigree kruttis pinge üles kohe esimeste taktide ajal. Foto: Janno Zõbin

Möödunud reedel tähistas Aparaaditehases 25. sünnipäeva ansambel Pedigree. Lisaks nimetatud Tallinna industriaalrokkaritele esines Armastuse saalis Tartu fännidele üle pika aja ka Super Hot Cosmos Blues Band.

Siiani renoveerimata endisesse tehasehoone tootmisruumi sobis Pedigree massiivne, rokenrolli kõrgepingel mängitud laiv hästi, Super Hot Cosmos Blues Band rõõmustas fänne vanade lugude kõrval ka uute eestikeelsetega.

Tartlaste rokenrollibande tuli lavale stiilselt väikese hilinemisega ning selleks ajaks oli Armastuse saal publikuga täitunud. Rahva poolt armastatud bändi lood «Johnny and Jane», «Maybe-maybe» jt kõlasid veenvalt, kuid samas tekkis tunne, et just neid oleks tahtnud kuulata veidi suuremal laval parema saundiga. Laval toimuv näis bändiliikmetele olevat ka liiga tavaline ja harjumuspärane, lihtsalt üks järjekordne laiv. Puudu näis seekord jäävat just sisemisest põlemisest.

Kontserdi teine pool oli seevastu märksa paljulubavam ja kinnitas, et viimasel ajal puhkerežiimil olnud ansambel on siiani vormis. Küsimus on vaid selles, kas lähiajal toimub midagi, mis bändi uutel täistuuridel pöörlema paneb. Potentsiaali neil selleks muidugi jagub.

Industriaalsesse keskkonda ideaalselt sobitunud Pedigree kõlas võimsalt juba esimestest taktidest peale. Mõnede varasemate laividega võrreldes oli sel kontserdil märksa vähem elektroonikat. Pöörane industriaalmüra mõjus kaasahaaravalt. Bändi trummar oli ülienergiline ja võimas ning ei teinud kuskil allahindlust! Publiku tõmbas Pedigree kahtlusteta käima ja nad mängisid ka neid vanu lugusid, mis raputasid inimesi 25 aastat tagasi. Lugude vahel võis laval tekkida kaosemomente, kuid nagu bänd järjekordset täistuuridel rokkivat pala alustas, jooksis kõik tagasi rööbastesse.

Kontserdilt jäi siinkirjutaja pähe tuksuma mõte, et laivil oli kahtlaselt vähe nooremaealist publikut. Pidu oli selgelt 30 pluss orientatsiooniga. Küsisin underground-roki aktivistilt Karlis Kastaneedalt, et kuhu kõik uued noored Tartu bändid on kadunud. «Nad on olemas, Tartu underground on väga vitaalne ja tegutseb poolpõrandaalustes klubides,» väitis ta. Loodetavasti on see skeene lähiajal aktiveerumas. Kurtmist, et valitseb vaikus, olen ma vanade olijate suust kuulnud ennegi.

Tagasi üles