Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/01/12/7479123t1h5df4.jpg)
/nginx/o/2018/12/13/11654616t1had96.jpg)
Suuremale osale inimestele, kes Tartu vaksalis omal jalal rongile ruttavad, jääb ilmselt märkamata, et kaht perrooni ühendava maa-aluse tunneli treppide juures on invatõstuk rikkis. Veel vähem on neid, kes teavad, et nii on see olnud juba augusti lõpust. Miks nii kaua? Tõstukile kinnitatud silt ütleb, et kui vajatakse abi, tuleb helistada märgitud numbrile. Tartu Postimees tegi eile hommikupoolikul katse ja veendus, et abi tulebki. Aga selleks kulus 12 minutit, mis rongile ruttajale on üüratult pikk aeg. Reisirongiliiklust korraldava Elroni veebilehel ei leidu samas infot, et liikumisraskustega inimesed peaks Tartu vaksalis tavapärasest rohkem aega varuma.
Jaama taristut haldava riigiettevõtte Eesti Raudtee kommunikatsioonijuhi Monika Lillese selgituse kohaselt tegelikult rongide väljumise aegu sellist ajakulu tegelikult ei teki. Nimelt olevat abivajajaid aitama määratud turvatöötajatele jagatud rongide sõidugraafikud ning õigel ajal on neil kohustus tõstuki läheduses olla ja kiiresti reageerida. Ajal, mil toimetus tõstuki juurest kõne tegi, ei olnud tõepoolest ühtegi rongi väljumas ega saabumas.
«Tulekahju kustutamine»
Lilles selgitas, et keegi pahatahtlik inimene tegi suve lõpus invatõstukile nii tõsiselt viga, et see tuleb terves tükis välja vahetada – parandada oleks liiga kulukas. «Olukord oleks pidanud lahenema juba novembri lõpuks, kuid hanke võitnud AS Eesti Otis pole lepingutingimusi täitnud ning tõstuk hilineb tarneraskuste tõttu,» selgitas ta. Et Eesti Raudtee on riigiettevõte, kehtib sellele hankekohustus ja lihtsalt omal käel uut tõstukit ostma minna pole lubatud. Praeguse prognoosi kohaselt saab uus tõstuk paika aasta lõpuks.
Õigeks ajaks õigesse kohta jõudmine on Tartu vaksalis liikumisraskustega sõitjale, aga ka jalgratturile ja lapsevankriga liikujale alati probleeme valmistanud.
Olukord oleks pidanud lahenema juba novembri lõpuks, kuid hanke võitnud töövõtja AS Eesti Otis pole lepingutingimusi täitnud ning tõstuk hilineb tarneraskuste tõttu, ütles Monika Lilles.
Et vaksalis olukorda parandada, ehitas Eesti Raudtee eelmisel aastal parkla juurest teisele perroonile toovale teele panduse, aga see on liiga järsk ega vasta nõuetele. «Mõistame, et sealtkaudu tuleb jalakäijal teha suurem ring, et ohutult perroonile pääseda. Kindlasti võtame jaamas käsile märgistamise, et info oleks nähtavam,» lubas Lilles. Samas nentis ta, et need lahendused liigituvad nende ettevõttele pigem tulekahju kustutamiseks, sest tegelikult vajaks vaksali käiguteed märksa moodsamat lahendust.
/nginx/o/2018/12/14/11655664t1he73e.jpg)
Nii näiteks peetakse vajalikuks rajada teise perrooni trepikotta korralik lift. «See mõte on olnud pidevalt meie töölaual ning oleme vastavad projektid ka paar-kolm aastat tagasi valmis teinud. Paraku põrkusime siin muinsuskaitsega ning ka raha jäi puudu puudusega,» rääkis Lilles. Samas ta kinnitas, et tartlaste mure pole märkamata jäänud ning Eesti Raudtee esindajatel on plaanis lähiajal probleeme arutada ka linnavalitsusega.
Liiga palju inimesi
Tartu abilinnapea Reno Laidre ütles, et lähima nädala jooksul tuleb teha selgeks, miks ehitati teisele perroonile viiv kaldtee nii järsk ja kuidas saaks seda parandada. «Praegu on pandus aiaga piiratud ja seda ei saa kasutada. See oleks ohtlik,» lausus ta. Abilinnapea arvas, et korralik kaldtee oleks juba rongile pääsemisel suureks abiks, sest lähim suur parkla jääb samuti sellesse suunda. Vaksalihoonest tuleb kaldteeni jõudmiseks teha küll umbes saja meetri pikkune ring, aga parklast tulles ei ole Laidre hinnangul märkimisväärset vahet, kas minna läbi tunneli või mööda raudteega samal tasapinnal kulgevat kõnniteed.
Muu hulgas julges Laidre kahelda, kas lifti ehitamine oleks ikka hea lahendus. «Lift sobiks siis, kui inimeste voog poleks nii intensiivne, vaksalisse oleks sellisel juhul vaja mitut lifti, sest inimesi tuleb ühelt rongilt palju,» rääkis ta. Samuti paneks abilinnapea oletuse kohaselt lifti ehitamisele käe ette muinsuskaitse, sest peab vajalikuks kahe trepi ning perroonil oleva hoone täielikku säilitamist. «See ei ole muidugi veel kindel,» märkis Laidre. Ta lisas, et lifti ehitamisel tuleb arvestada suure kuluga, sest ilmselt tuleks perrooni laiendada.