Jaak Nigul: näib, et linnapea on eelarvest lugenud tiitellehte ja sisukorda

Jaak Nigul

FOTO: Kristjan Teedema

Kuula artiklit

Kindlasti on Urmas Klaasil linnapeana parem pilt Tartu linnavalitsuse asjaajamisest ja siseinfost kui ühel volikogu liikmel. Mina saan oma arusaamistes tugineda vaid avalikele dokumentidele, linna uuest eelarvest ülevaate saamiseks seletuskirjale, mis volikogu liikmetele saadeti. Linnapea väide, et ma «häman» (TPM 7.12), sunnib mind arvama, et ta pole eelarvest tutvunud rohkema kui tiitellehe ja sisukorraga. Seepärast tutvustan linnapeale pisut Tartu järgmise aasta eelarvet.

2019. aasta eelarve (192,1 miljonit eurot) on võrreldes tänavuse täpsustatud eelarvega (191,8 miljonit eurot) 0,156 protsenti suurem, mille võib tõesti ümardada ka 0,2 protsendiks (lk 6). Eelarve seletuskirjas on miskipärast kirjas «0,1% vähem kui 2018. a täpsustatud eelarves» – ilmselt inimlik eksitus, mis linnapeal märkamata jäi.

Seletuskirjas lk 5 on eelarve ainsa palgakasvu prioriteedina mainitud haridus-, sotsiaal- ja kultuuritöötajate palkade kasvu. Vaba aja ja kultuuri valdkonnas töötajate palgatõusu on planeeritud 6,1 protsenti (lk 62), haridustöötajate oma 5,2 protsenti (lk 71) ja sotsiaalkaitse töötajatel 10,8 protsenti (lk 77).

Linnavalitsuse palgakulude tõusu eelarve prioriteetide hulgas mainitud pole, kuid ometi on selle suuruseks planeeritud 12,8 protsenti, kusjuures need tõusid 2018. aasta eelarve järgi ka käesoleval aastal 14,6 protsenti (lk 42). Minu arusaamist mööda on 12,8 suurem arv kui 10,8 või 6,1 või 5,2, kuid tunnistan, et ma pole ka varem mitmel korral mõistnud Tartu linnavalitsuse loogikat kulutuste prioriteetide puhul.

Linnavalitsuse keskmise palga arvutus sõltub loomulikult teenistujate arvust. Linnapea väitel on linnavalitsuses 342 kohta, kuid eelarvesse on kavandatud 331,1 kohta (lk 42).

Statistika paraku ei toeta linnapea väidet, et 900–1175-eurose palgaga «ei ole võimalik leida rasket ja vastutusrikast tööd tegevaid inimesi». Eelarve teksti lk 2 näitab, et Tartu elanike keskmine palk 2017. aastal oli 1174 eurot. Kas härra linnapea arvab, et kõik alla keskmise teenivad tartlased ei tee piisavalt rasket ja vastutusrikast tööd ja seetõttu ei saa rohkem teenida või on töö linnavalitsuses oluliselt raskem ja vastutusrikkam? Tahaks näha põhjendust, millise tööraskusastme järgi määrati volikogu aseesimehele Ene Ergmale kuupalgaks 1000 ja esimehele Aadu Mustale 4000 eurot (täpsustan, Must hakkab seda palka saama peale lahkumist riigikogust)? Mingit tegevust on minu hinnangul neis ametites võib-olla nädala jagu kuus, kuigi asjaosalised sellega kindlasti ei nõustu.

Ma ei hakka kommenteerima linnapea väiteid linna ja ettevõtjate koostööst, sest käesolev tekst pole mõeldud huumorirubriiki. Küll sobib viimasesse linnapea väide, et minu lahkumine volikogust on seotud tselluloositehase saagaga. Peaks piisama faktist, et ei mina ega mu ettevõtted pole kunagi olnud tselluloositehase aktsionärid. Linnakodanikuna jään ma muidugi ootama, mida teeb linnavalitsus Emajõe kehva seisukorra parandamiseks, millest linnapea meid «saaga» käigus informeeris.

Ma lahkusin volikogust seetõttu, et arvan, et linn olgu kõigepealt kodaniku ja alles siis ametniku jaoks. Praegu see kahjuks nii ei ole.

Tagasi üles