Miks on Tartule vaja uut veevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava?

Martin Pau
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Veevärgi juhataja Toomas Kapp (Reformierakond).
Tartu Veevärgi juhataja Toomas Kapp (Reformierakond). Foto: Margus Ansu

Tartu linnavalitsus valmistab ette Tartu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastaiks 2012–2025. Miks on tarvis uut kava, kui praegu jõus olev on tehtud aastani 2020?

Vastab Tartu Veevärgi juhataja Toomas Kapp:

Seadus näeb ette, et kava kehtestab omavalitsus vähemalt 12 aastaks ja iga nelja aasta järel vaadatakse see üle. Uus kava ongi kaunis eelmise sarnane, kardinaalseid muudatusi ei ole. Tehtud on mõned täpsustused.

Üldine eesmärk on teenuse kvaliteedi tagamine ja tarnekindlus: võrkude plaaniline remont, reoveepuhastamise tõhustamine uute normide tõttu ja lahkvoolse kanalisatsiooni väljaehitus.

Mis seisus Tartu ühisveevärgi areng on? Kui palju on näiteks majapidamisi, mis pole veel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud?

Neid on ehk mõnikümmend, aga kõigile on loodud võimalus liituda. Liitumata kinnistuid on Vana-Ihastes, üksikuid ka mujal. On selliseid, kus inimene ei ela majas sees või elab vanem inimene, kellel on oma kaev ning kes reovee setitab või veab välja kogumiskaevust.

Teoreetiliselt tohiks vist olla ainult kogumiskaev, mitte settekaev?

Tegelikult küll, jah.

Üks suur teema on olnud lahkvoolse kanalisatsiooni ehitus, et vältida tänavate uppumisi ning vähendada sajuvee juhtimist reoveepuhastisse. Kuidas sellega on?

Üle poole ühiskanalisatsioonist on juba lahkvoolne, ehitamine jätkub. Järgmise 15 aastaga tahaks enam-vähem lõpule jõuda. Kohe läheb töösse Ropka tänav, järgmisel aastal Vahi tänava kollektor Põllu tänava kutsehariduskeskuse tarbeks.

 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles