Teedrajav teos otsib Eesti ja Hiina vahelist ühisosa

FOTO: Sille Annuk

Neljapäeva õhtul kell veerand viis esitletakse Tartu ülikooli kunstimuuseumis raamatut «Eesti ja Hiina suhete sünd». Tegemist on üldse esimese tervikkäsitlusega Eesti ja Hiina vahelistest suhetest.

Üks raamatu autoreist, Tartu ülikooli usuteaduskonna vanemteadur ja EELK usuteaduse instituudi kirikuloo professor Priit Rohtmets rääkis, et kahe riigi ja rahva vahelisi suhteid on käsitletud küll üksikutes artiklites, kuid sellises mahus üldkäsitlust pole varem ilmunud.

Ta lisas, et mõte taolise teose vajalikkusest on ringi käinud juba pikemat aega ja mitmel pool, kuid konkreetsemaks läksid asjad viie aasta eest, kui Rohtmets, Tartu ülikoolis Hiina temaatikaga tegelev Urmas Pappel ja toona Eesti vabariigi välisministeeriumis diplomaadina töötanud Tiit Kuuskmäe otsustasid jõud ühendada ja üheskoos raamatu valmis kirjutada. Raamatu idee sünni juures mängis olulist rolli ka Eesti toonane suursaadik Hiinas Toomas Lukk.

Iga autori kanda jäi raamatus üks osa. Esimeses osas vaatleb Urmas Pappel Eesti ja Hiina ajalugu 19. ja 20. sajandil, et luua kontekst, millises olukorras Eesti ja Hiina olid. Teises osas käsitleb Tiit Kuuskmäe Eesti ja Hiina diplomaatilisi suhteid ning kolmandas osas kirjutab Priit Rohtmets 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi esimesel kolmandikul Hiinas elanud Eesti kogukonnast. Kõik tekstid on esitatud paralleelselt eesti, hiina ja inglise keeles. Eri autorite poolt kirjutatud tekstid toimetas ühtlaseks Rohtmets.

Kuigi praegusest perspektiivist vaadatuna võib Hiina tunduda kauge ja oma suuruses isegi hirmuäratava kolossina, siis ajalooliselt leiab kahe riigi olukorras päris palju ühist. «Raamatut läbib narratiiv, mille ajalugu ise on kätte mänginud: nii Hiina kui Eesti olid 20. sajandi alguses vastamisi välispidiste ohtudega. Hiina seisis silmitsi 19. sajandil võõrriikide poolt peale surutud lepingute ja Jaapani agressiooniga, Eestil tuli pidevalt arvestada Venemaalt lähtuva ohuga,» selgitas Rohtmets.

Ta lisas, et sarnasusi võib leida ka selles, kuidas Jaapan okupeeris 1932. aastal Mandžuuria ja rajas sinna Mandžukuo nimelise nukuriigi ning kuidas 1940. aastal Nõukogude liit okupeeris Eesti Vabariigi ja survestas siin ametisse nimetama nukuvalitsuse.

«Sarnasusi näeme oma raamatus kindlasti rohkem kui muud materjali, kuid just see kahe riigi ja rahva vahelise ühisosa otsimine tegigi raamatu kirjutamise huvitavaks,» lausus Rohtmets. Kirikuloolane lisas, et samal ajal on käsitlus ikkagi selgelt kirjutatud Eesti poole perspektiivist, kaardistamaks eestlaste tegevust ja Eesti riigi välispoliitikat Hiinas 20. sajandi alguses.

Tagasi üles