Kooliõpilased aitasid politseil helkureid jagada

Helkur. Foto: Peeter Langovits.

Nõo reaalgümnaasiumi 10a klassi õpilased kuulsid novembri keskel meedia vahendusel, et politsei on asunud helkureid jagama. Tegusatel noortel tekkis mõte vabatahtlikena politseile appi minna ning jagada helkureid neile, kel seda veel mingil põhjusel ei ole.

Noorte endi sõnul olid nad mures, et tartlased ei ole ehk helkuri kandmise vajadusest piisavalt informeeritud ning klassijuhataja vahendusel võeti ühendust Lõuna prefektuuri ennetusteenistusega, rääkis prefektuuri pressiesindaja Kerly Peitel.

Noorsoopolitseinik andis õpilastele enne üritust kätte laialijagamisele kuuluvad helkurid, kontrollis nende teadmisi seoses helkuritega ja andis nõu inimestega suhtlemisel. Läbi räägiti ka võimalikud tekkivad mured (negatiivne või sobimatu tagasiside, helkuri üleandmine ja/või kinnitamine) ning määrati piirkond, kus helkureid jagada.

Kooliõpilased kogunesid 14. novembril Tartu kesklinna. Lisaks helkurile ja suusõnalistele soovitustele andsid noored inimestele kaasa ka väikese voldiku, mis õpetas, kuidas helkurit õigesti kanda.

Õpilastele tuli üllatusena, et paljud ei ole asulas helkuri kandmise kohustusest teadlikud. Seetõttu paljudel ka helkurit ei olnud.

Suur osa inimestest lubas edaspidi eeskujulikult helkurit kanda, samas möönsid nad, et nad ise ei oleks ilmselt endale helkurit muretsenud ning olid rahul, et said selle kingina. Leidus ka inimesi, kes ei soovinud helkurit vastu võtta, väites tõrksalt, et nad ei hakka eales helkurit kandma. Gümnaasiumiõpilased tegid aktsiooni käigus nähtamatust nähtavaks kokku enam kui poolsada tartlast.

Kokkuvõtvalt avaldasid õpilased lootust, et ehk aitavad jagatud helkurid ja õpetussõnad hoida inimesi eemal õnnetustest. Samuti lisasid nad, et on valmis ka tulevikus oma vabast ajast appi tulema ja eeskuju näitama.

Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo juht Indrek Koemets ütles, et õpilaste omaalgatuslik aktsioon on igati heaks näiteks, kuidas turvalisuse loomisele saab meist igaüks vägagi edukalt kaasa aidata.

«Nõo kooli vilistlasena on mul loomulikult ka väga uhke tunne, et just nõokad astuvad Eestis esirinnas ka euroopaliku vabatahtlike tegevuse laiendamisega,» sõnas Koemets.

Täiskasvanutel tuleb nüüd tema sõnul noortelt õppida, kuidas saada üle eestlaslikust
supertagasihoidlikkusest ning valehäbist.